Egiptuse kirjandus on üks araabia maailma vanimaid ja mitmekesisemaid kirjandustraditsioone. Selle juured ulatuvad Vana-Egiptuse hieroglüüfkirjadeni, kuid tänapäeva lugejale on kõige kättesaadavamad eelkõige araabia keeles kirjutatud Egiptuse autorite romaanid, mälestused ja novellid. Eesti keeles on Egiptuse kirjandust ilmunud suhteliselt vähe, kuid olemasolevad tõlked annavad siiski võimaluse tutvuda nii Kairo igapäevaelu, perekondlike suhete, religiooni kui ka ühiskondlike muutustega.

Minu enda vaieldamatu lemmik on Nagib Mahfuz. Teda võib pidada Egiptuse kirjanduse suurkujuks. Ta oli esimene araabia kirjanik, kellele anti 1988. aastal Nobeli kirjandusauhind. Mahfuzi loomingus põimuvad realistlikud kirjeldused Kairo elust, filosoofilised küsimused, religioon, poliitika ja inimese sisemised vastuolud. Eesti keeles on ilmunud tema romaan „Tuhande öö ööd“. Romaan kasutab „Tuhande ühe öö“ tuntud muinasjutumaailma, kuid Mahfuz annab sellele tänapäevasema ja sügavama tähenduse. Tema tegelased seisavad silmitsi võimu, moraali, saatuse ja vabaduse küsimustega.

Mahfuzi teine oluline eesti keelde tõlgitud teos on „Kahe palee vahel“. Romaan kirjeldab ühe Kairo perekonna elu 20. sajandi alguses, ajal mil Egiptus võitles Briti protektoraadi vastu. Perekonnapea Ahmed Abd al-Gawwad on korraga autoritaarne isa, seltskonnainimene, muusika- ja luulearmastaja ning vastuoluline abikaasa. „Kahe palee vahel“ näitab, kuidas suured ajaloolised sündmused mõjutavad tavalisi inimesi. Kairo tänavad, perekondlikud traditsioonid ja ühiskondlikud pinged moodustavad romaanis peaaegu sama olulise tausta kui tegelased ise. Kairo triloogiasse kuuluvad veel romaanid „Iha palee“ ja „Suhkrutee“.

Teine tähtis Egiptuse autor, kelle loomingut saab eesti keeles lugeda, on Taha Hussein. Ta oli kirjandusteadlane, kirjanik ja üks araabia modernismi olulisemaid esindajaid. Lapsepõlves pimedaks jäänud Hussein õppis Egiptuses ja Prantsusmaal ning kujunes üheks araabia kultuuriruumi mõjukamaks mõtlejaks. Eesti keeles on ilmunud tema autobiograafiline teos „Päevad“. Raamat kirjeldab autori lapsepõlve Egiptuses, haridusteed ja kujunemist intellektuaaliks. Raamat ei ole ainult isiklik mälestus, vaid ka pilt Egiptuse maaelust, haridusest ja religioossest maailmast. Taha Husseini teos on huvitav ka seetõttu, et see näitab hariduse tähtsust ühiskonnas, kus inimese võimalusi piirasid vaesus, puue ja traditsioonilised arusaamad.

Tänapäeva Egiptuse kirjandust esindab eesti keeles Alaa al-Aswany romaaniga „Jakubijani maja”. Romaani tegevus toimub Kairo kesklinnas asuvas Jakubijani-nimelises majas. Selles hoones elavad väga erineva tausta, sotsiaalse staatuse ja maailmavaatega inimesed. Nende lugude kaudu käsitleb autor Egiptuse ühiskonna vastuolusid: rikaste ja vaeste erinevusi, poliitilist korruptsiooni, religiooni, seksuaalsust, võimu ja sotsiaalset tõrjutust. „Jakubijani maja“ erineb Mahfuzi ajaloolisemast ja perekonnakesksest käsitlusest selle poolest, et romaan keskendub otseselt kaasaegse Egiptuse probleemidele. Kairo ei ole siin ainult tegevuspaik, vaid ühiskondlik mudel, kus ühe maja elanike elud peegeldavad kogu riigi keerukust. Sellest teosest on tehtud ka skandaalne film, mis mingil ajahetkel oli Egiptuses keelustatud ja hiljem ilmus ekraanidele “lühendatud versioonis”, kus olid ebasündsad stseenid välja lõigatud 🙂

Egiptuse kirjanduse mõiste hõlmab ka Vana-Egiptuse tekste. Nende hulka kuuluvad kuningate raidkirjad, õpetuskirjandus, müüdid, palved, surmatekstid ja lood, mis on kirjutatud hieroglüüfides või hieraatilises kirjas. Eesti kataloogides leidub ka „Egiptuse surnuteraamatuga“ seotud väljaandeid. Tegemist ei ole ühe autori kirjutatud raamatuga, vaid Vana-Egiptuse matuse- ja usutekstide kogumiga. Need tekstid sisaldavad loitse ja juhiseid, mille eesmärk oli aidata surnul liikuda teispoolsuses ning jõuda õnnelikult jumalate ette.Vana-Egiptuse kirjandus erineb tänapäeva romaanidest, kuid selle põhiteemad on endiselt tuttavad: inimese soov elada õiglaselt, võim ja vastutus, surm, mälu ning lootus teispoolsusele.

Araabia keelest eesti keelde tõlkimine on keeruline töö. Araabia kirjanduses kasutatakse sageli väljendeid, mille tähendus sõltub kultuurilisest taustast, religioonist, ajaloolisest olukorrast või kohalikust kõnekeelest. Lisaks võib sama kirjandusteos sisaldada nii klassikalist araabia keelt kui ka Egiptuse kõnekeele elemente. Kalle Kasemaa on kirjutanud, et araabia tekstide tõlkimisel tuleb sageli lisada kommentaare ja selgitusi, sest Eesti lugejale võivad paljud ajaloolised, religioossed ja ühiskondlikud viited olla võõrad. Samuti erinevad araabia ja eesti keele sõnavara ning kujundikeel märgatavalt. Seetõttu ei ole tõlge ainult sõnade ümberpanemine ühest keelest teise. Egiptuse kirjanduse eestindamisel on see eriti tähtis, sest teosed viivad lugeja ühiskonda, mille ajalugu ja traditsioonid erinevad Euroopa omast.

Eesti keeles on Egiptuse kirjandus küll piiratud mahus esindatud, kuid olemasolevad tõlked on sisukad ja eriilmelised. Egiptuse kirjandus ei ole ainult muistsete püramiidide ja vaaraode kirjandus. See on elav traditsioon, mis räägib perekonnast, armastusest, usust, poliitikast, sotsiaalsest ebavõrdsusest ja inimese soovist oma saatust kujundada. Nii, et loodan, et olen suutnud äratada huvi natuke Egiptuse kirjanduse vastu ning et mõnigi teist haarab Egiptusesse lennates endaga kaasa just mõne mainitud romaanidest, et aega rannas ja basseini ääres sisustada. Kultuurireisidega liitujatel on aga võimalus end sisse elada Egiptuse suurlinnade ja külade atmosfääri.

Netflixi fännidele on ka mitmeid huvitavaid Egiptuse seriaale. Mulle endale meeldisid eriti kaks nendest:

1. Niiluse Saladus (Secret of the Nile) – see on melodraama tõrjutust poisist, kelle ema on terve elu Luksori hotellis töötanud ja nii nagu arvata võite, siis hiljem selgub, et ta on hotelli pärija.

2. Cairo Class – see on seriaal Kuveidi üliõpilastest, kes 1950. aastatel lähevad välistudengitena Kairosse õppima. See annab väga hea miljöö ülevaate, kui vabameelne ja kaasaegne oli Egiptus sellel ajaperioodil.

Vaieldamatult hinnatumad egiptuse näitlejad on Adel Emam ja Bassem Youssef. Riigi armastatum koomik oma põhjatu komöödiafilmidega on Ahmed Helmy.