Egiptus on maailmale tuntud oma säravate püramiidide ja Punase mere rannakuurortide poolest. Kuid tõeline, toores ja müstiline Egiptus peidab end tavapärastest turismimarsruutidest eemal.

Kairo elavateks kontrastideks on kindlasti prügilinn ja Surnute linn. Kairo varjatud küljed näitavad ehedust ja sajanditepikkust ajalugu, mis eksisteerib otse linna südames. Prügilinn on Kairo eeslinn, kus elab umbes 60 000 kopti kristlastest prügikogujat, keda kutsutakse zabaleenideks. See on maailma üks tõhusamaid isetekkinud taaskasutussüsteeme, kus käsitsi sorteeritakse ja taaskasutatakse ligi 80–90% linna prügist. Kaljusse uuristatud hiiglaslik Püha Siimoni kopti kirik, mis mahutab kuni 20 000 inimest ja on Lähis-Ida suurim kirik.

Teine unikaalne paik on Al-Qafa. See on sajandeid vana islami kalmistu, mis ulatub mitme kilomeetri pikkuselt Kairo idaosast põhja. See on elav nekropol, kus elavad koos nii surnud kui ka elavad. Majandusliku surve ja ülerahvastatuse tõttu on tuhanded vaesemad pered rajanud oma kodud otse iidsete mausoleumide ja hauatatiste vahele. Siin kohtab unikaalset kogukonda, kus hauakambrite vahel tegutsevad poed, töökojad ja igapäevane elu.

Kui nüüd suurlinnast eemale minna, siis Al Fayyumi oaasi ja Vaalade orgu saab kindlasti nimetada looduse ja evolutsiooni hälliks. Liikudes pealinnast lõunasse, asendub linnadžungel Egiptuse ühe vanima põllumajanduspiirkonna ja iidse ookeanipõhjaga. Al Fayyumi oaas on Egiptuse suurim oaas ja üks riigi vanimaid asustatud piirkondi, mis asub vaid kahe tunni tee kaugusel Kairost. See piirkond on kuulus oma roheluse, vesirataste ja maalilise Qaruni järve poolest. Kohalik Tunise küla on tuntud oma elava keraamikakultuuri ja kunstigaleriide poolest.

Keset Läänekõrbe peitub paik, mis jutustab lugu ajast, mil Egiptust kattis sügav ookean. See on Wadi Al-Hitan ehk Vaalade org – ainulaadne vabaõhumuuseum, mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Selles sürrealses kõrbemaastikus asuvad miljonite aastate vanused vaalade fossiilid. Umbes 40 miljonit aastat tagasi asus siin iidne Tethyse ookean. Tänapäeval on vesi kadunud, kuid kõrbeliivast ulatuvad välja sadade eelajalooliste vaalade ja teiste mereelukate kivistised. Siinsed fossiilid andsid teadlastele pöördelise vastuse – vaalad arenesid välja maapealsetest imetajatest. Orust leitud vaalalistel on säilinud tagajäsemed, põlved ja varbad, mida tänapäeva vaaladel enam ei ole. Peamised vaatamisväärsused kohapeal on:

1. Kliimamuutuste muuseum – moodsa ja loodusesse sulanduva arhitektuuriga maaalune muuseum, kus eksponeeritakse piirkonna kõige paremini säilinud ja täielikumaid skelette.
2. Basilosauruse fossiilid – kuni 18 meetri pikkused hiidsisalikku meenutavad eelajaloolised vaalad, kelle terved ja katkematud selgrood lebavad otse kõrbepinnasel.
3. Kivistunud mangroovisalud – tõend sellest, et piirkonnas valitses kunagi troopiline rannikukliima.
4. Mereelukate hambad ja karbid – kõrbest võib jalutades leida iidsete haide hambaid, kilpkonnade kilpe ja krabide jäänuseid.

Lisaks teaduslikule väärtusele on Wadi Al-Hitan visuaalselt lummav. Tuul ja liiv on miljonite aastate jooksul voolinud sealsest liivakivist kummalisi kujundeid, sambaid ja düüne. Päikeseloojangul värvub kogu org kuldoranžiks, luues tunde, nagu viibiksite teisel planeedil.

Egiptuse teise nurga alt avastamine kulmineerub piirkondadega, kuhu tavaline bussiturismi marsruut peaaegu kunagi ei ulatu: Al Minya surnute linn (Zawiyyet al-Mayyitin) ja Dendera Tempel.

Zawiyyet al-Mayyitin on maailma üks suurimaid kalmistuid, mis asub Niiluse idakaldal Al Minya lähedal. Silmapiirini ulatuv valgete kuppelmausoleumide meri on visuaalselt lummav. See nekropol on unikaalne, sest siia matavad oma surnuid nii piirkonna moslemid kui ka kopti kristlased, tähistades haruldast usulist ühtsust.

Dendera tempel on tempel, kuhu küll jõuavad turistid, aga rahvamassid on kordades väiksemad kui seda peamistes Egiptuse turismipiirkondades. See on jumalanna Hathorile pühendatud templikompleks, mis asub Qena linnas, Luksorist veidi põhja pool. See on üks Egiptuse kõige paremini säilinud templitest. Erinevalt Luksori templitest on siin säilinud täielik katus, mille sisekülge kaunistavad imelised ja detailsed astronoomilised laemaalingud, sealhulgas kuulus Dendera sodiaak. Templi tagaküljel asub ka ainus teadaolev reljeef kuulsast kuningannast Kleopatrast ja tema pojast Caesarionist.

Egiptuses on veelgi unikaalseid kohti, kuid hinnaklass ning ajalimiit teevad oma korrektuurid. Siwa oaas jääb meil seekord avastamata, sest Siwa jääb Liibüa piiri lähedale. Dahab on imeline kuurort just sukeldujatele. Kuna keegi meist nii väga sukeldujad ei ole ning see jääb hoopis Siinai poolsaarele, siis sinna me samuti ei jõua. Selle reisi jooksul oleme me peaasjalikult Aafrika mandril ning ei tee hüpet Aasiasse.

Samuti jääb Aleksandria ja Kairo vahele linn, mis on kuulus oma tuvimajade poolest. See kuulus linn on Mit Ghamr, mis asub Egiptuses Niiluse deltas, umbes poolel teel Alexandria ja Kairo vahel. Linn ja selle ümbruse maapiirkonnad on üle maailma tuntud oma sadade traditsiooniliste mudatellistest tuvitornide poolest, mis kõrguvad üle tänavate ja põldude nagu iidsed savist korstnad. Miks on Mit Ghamr tuvitornid unikaalsed? Need koonusekujulised tornid on ehitatud kohalikust savist ja mudatellistest. Nende nutikas disain võimaldab õhul vabalt läbi voolata, hoides linnud suvekuumuses jahedas, samas kui seintesse torgatud keraamilised potid toimivad tuvipesadena. Erinevalt lääneriikidest, kus tuvisid peetakse vahel tüütuteks linnulindudeks, on Egiptuses tuvifarmid üliolulised. Tuvisid kasvatatakse seal nii kohaliku delikatessi täidetud tuvi ehk Hamam Mahshi valmistamiseks kui ka nende sõnniku pärast, mida peetakse piirkonna põllumajanduses erakordselt väärtuslikuks looduslikuks väetiseks.

Meie küll ajaliselt ei jõua sealt läbi sõita, aga tuvirooga saame ikka maitsta. Egiptuse tuviroogade kulinaarne kultuur on tuhandeid aastaid vana traditsioon, mis ulatub tagasi vaaraode aega. Tuvi ei ole Egiptuses tavaline argitoit, vaid eriline delikatess, mis sümboliseerib külalislahkust, luksust ja pidulikkust. Nii, et kui te kodus tuvi maha lööte ja seda peolauas pakute, siis see on puhas luksuse märk 🙂

Pulmatraditsiooni kohaselt valmistab pruudi ema peigmehele vahetult pärast pulmaööd rammusa tuviroa. Usutakse, et tuviliha annab noorpaarile “energiat” ja viljakust. Ja kui egiptlane kutsub sind oma koju ja pakub tuvi, on see märk ülimast austusest. Tegemist on kalli toorainega, mida hoitakse erilisteks puhkudeks. Kõige kuulsam ja armastatum tuviroog ongi Hamam Mahshi. Traditsiooniliselt tuleks tuvi kätega süüa. Kuna tuvid on väikesed, süüakse ära peaaegu kõik – sealhulgas krõbedad peened luud. Kuigi Hamam Mahshi on levinuim, valmistatakse tuvisid ka teistel viisidel. Näiteks on üks võimalus tuvi valmistada söegrillil küpsetades, mida on eelnevalt marineeritud sibulamahlas, tomatis ja vürtsides. See meetod toob esile tuviliha ulukiliha sarnase, maitse. Savipotis aeglaselt küpsetatud tuvid, mida hautatakse koos riisi, koore, sibula ja vürtsidega ahjus, kuni liha kukub luudelt, ongi kolmas viis tuvi valmistamiseks. Kairos ja teistes suurlinnades on spetsiaalsed restoranid, mis ongi keskendunud ainult tuviroogadele (näiteks kuulus kett Farahat Kairos). Tuviliha maitseb intensiivsemalt ja tummisemalt kui kana – see on midagi pardi- ja ulukiliha vahepealset.