Koh Lipe

Viimane terve päev Langkawil möödus päevase tripiga Taisse – Koh Lipe imelisele saarele. Koh Lipet olime avastamas kolmekesi – ema ja Ingridiga. Meie Langkawi giid tuli hommikul meile hotelli järgi ning viis sadamasse. Ta aitas meil täita immigratsioonikaardid ning juhatas meid praami juurde. Läbisime passikontrolli ning saime praamile. Sõit kestis ca 1,5h. Filmiks näidati meile Dora uskumatuid seiklusi.

Koh Lipel puudub suurem sadam. Randa saab ainult kalapaadi suuruste paatidega. Seega praam peatus potoonsilla juures, kus me jäime potoonsillale oma “kalapaadikest” ootama. Meid pakiti peale ning õnneks ei olnud meil kohvreid. Teekond paati on katsumus. Peab mööda redelit alla minema ning siis üle kõikide takistuste paati saama. Liikumisprobleemidega või väga ülekaalulistel võib tekkida probleem.

Sealt oli ca 5 min sõitu ning jõudsime nö Tai piiripunkti. Tegime läbi passikontrolli, meie kehatemperatuuri mõõdeti ning maksime rahvuspargi tasu. Nimelt on kogu Koh Lipe osa rahvuspargist ning seal viibimise eest peab maksma. Ma ei mäleta enam summat, kuid see ei olnud kallis.

Koh Lipe on Malaisiale kõige lähem Tai saar ning sellel saarel ei ole autosid. Seal on ainult sellised külgkorviga võrrid, millega kaupa veetakse. Koh Lipel on 3 randa. Meie jäime kohe sadama juurde randuma. Vesi oli kristallselge. Langkawi rannad ei saa isegi ligilähedale. Kohe rannas panin maski ette ja hakkasin snorgeldama. Veealune elu ei olnud nii rikkalik kui Filipiinidel meritähe rannas või Egiptuses, kuid veealune elu koos korallidega täitsa ekisteeris. Ma räägin siinkohal rannas snorgeldamisest, mitte erinevatest sukeldumiskohtadest.

Kui olime juba korralikult küpsenud läksime Koh Lipe “Walking Streetile” jalutama. Antud tänav läbib kogu Koh Lipe saart. Käisime söömas ning edasi veetsime aega shoppates.

Kui minna Koh Lipele üheks päevaks, siis ega üle 5h aega ei jää. See on piisav, et ujuda ja süüa ning natuke suveniire osta. Kui tahta korralikult kaubandusse sukelduda, siis jääb aega napiks ja võiks mõelda seal ööbimisele.

Jõudsime tagasi sadamasse ning läbisime uuesti passikontrolli. Ootasime potoonsilla peal oma “kalapaati”, kui korraga tuli suur laine. See võttis kogu silla nii kõikuma, et ma mõtlesin, et me kõik kukume vette. Mõned käisid küll käpuli, kuid kedagi veest välja õngitsema ei pidanud.

Paat viis meid praami peale ning seal saime jälle vaadata Dora uskumatuid seiklusi. Ma arvan, et see film on valitud selle pärast, sest sew kestab täpselt sama kaua kui praamisõit Langkawi ja Koh Lipe vahel 🙂

Kusjuures, kui Langkawile tagasi sõidate ning läbite passikontrolli Koh Lipel, siis kohe ei anta teile tagasi passe. Passid anti meile tagasi alles siis, kui olime praamiga juba Langkawi poole teel. Langkawi sadamas kontrolliti meie kehatemperatuuri ning läbisime passikontrolli ja olimegi tagasi Malaisias.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s