Teekond Langkawile

Hommikul oli kõigil meil kurb Cameroni mägismaalt lahkuda. Teekond oli ka pikk, et õhtuks Langkawi saarele jõuda.

Hommikul sadas vihma ning minule see sobis, sest parem vihmase ilmaga bussis istuda kui kuskil väljas ekskursioonitada.

See tee, mida mööda me laskusime oli ilmselgelt vaesem piirkond. Paljud majad olid nagu pilpakülas. Esimene tund aega sõitu oli igav. Pärast muutusid vaated kauniks ning tee looklevamaks. Vihma sadas. Üks hull kihutas meist veel sellise libedaga mööda. Natukese aja pärast nägime seda sama autot kraavis.

Paar tundi tagumikku sirgeks istumist ja lõpuks saime oma jalasirutus peatuse. Selleks ajaks oli ka vihm järgi jäänud. Edasi läks sõit ka lõbusamalt ning meil oli teel veel üks külastus. Me läksime orangutane vaatama Bukit Merah’sse.

Bukit Merah on hotell ja veepark. Sealt saab osta pileti ning sõita paadiga saarele, kus elavad originaalis Borneo saare orangutanid.

Paat sõidab ca 20 min ning sinna paati saamine ja sealt välja saamine on omamoodi ooper. Kalle, mida mööda peab tõusma või laskuma on nii kõrge, et liikumispuudega inimestel on see keeruline. Ratastooliga reisijad võivad selle üldse unustada.

Bukit Merah on looduslik keskkond orangutanidele, kus nemad on vabalt ning meie olime puuris, et neid näha 🙂 Neil on seal ka oma väike arstikabinet koos inkubaatoriga, et tuua elule väikeseid orangutane.

Nende talitaja haaras endaga kaasa kookosed ja nii me orangutane meelitama läksime. Esimeste orangutanide juures oli selline suur toru, mille seest talitaja neile kookoseid veeretas. Edasi minnes oli üks emane koos poegadega. Andsime ka talle kookose. Küll üks väike pärdik noolis seda kookost. Teine väikseke oli nii alandlik ja ootas kurva näoga, et äkki talle ka ikka jätkub.

Orangutanid olid kihvtid ja eriti lahe oli see, et peale meid oli seal vist ainult 2 turisti. Nad saavad seal rahulikult oma elu elada.

Sõitsime tagasi hotelli ja veepargi alale, sest on buss ootas meid parklas. Enne Kedah sadamasse jõudmist tegime ka ühe lõunasöögipeatuse. Teades söögikohti maantee ääres Malaisias olin ma väga õnnelik KFC üle. Kuigi ma oma kodus seda kiirtoiduketti väldin 🙂

Jõudsime lõpuks Kedah sadamasse. Saime kätte oma praamipiletid ja jätsime hüvasti oma giidi ja bussijuhiga.

Praam tuli ette ning see kogus inimesi, kes sealt välja tuli oli üllatav. Kuidas nad küll kõik sinna ära mahtusid? Lõpuks lasti meid ka praamile. Kõigil olid omad istekohad, mis sest, et väga kitsad 🙂 Meile olid sattunud kohad praami keskele. Seega meie aknast välja ei näinud. Samas akna all istudes poleks olukord parem olnud. Klaasid olid toonitatud ning nii ära kriibitud, et võimatu oli välja näha. Sõitsime Langkawile ca 2h.

Langkawile jõudes oli juba õhtu ja pime. Meid võttis vastu Langkawi esindaja, kes oli mees omast klassist. Temast räägin ma millagi hiljem. Saime toad kätte ning meie tõeline puhkus võis alata.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s