Nairobi John

Ärkasin ma hommikul ülesse ning hing kripeldas kuhugi reisimiseks. Päris ruttu oli mul selge, et soovin sõita Keeniasse. Reisi valimisel olid ka oma kriteeriumid. Lend pidi olema ilma vahemaandumiseta ning riik pidi olema viisavaba või viisa piirilt. Soovitavalt oleks ka lend pidanud väljuma Sharjahst, et vältida ajakulu lennujaama. Ja nii saigi Keenia valitud.

Lend Nairobisse oli pool tühi ning nendest pooltest enamus olid inimesed Indiast. Ma vahepeal käisin isegi kontrollimas, ega ma vale lennuvärava juures ei peatu 🙂 Hiljem selgus, et väga suur India kogukond on Nairobis koha sisse võtnud ning neil on siin isegi oma enda “külad”.

Keenia viisa

Igal pool kirjutatakse, et Keenia viisa piiril maksab 50 USD. Tegelikult saab maksta ka eurodes ning inglise naeltes. Eurodes on viisa 40 EUR, mis on kindlasti soodsam kui 50 USD. Võimalik on maksta ka kaardiga.

Hoidke pastakas endaga kaasas, sest terminalis tuleb teil täita kollane maale saabumise kaart ning valge viisataotlus. Pange tähele, et viisataotlus on kahepoolne! Läksin järjekorda ning sain ühe kibeda Keenia mammi. Enne mind oli ta just ühe asiaadi saatnud ankeete täitma.

Mina olin ise õnnelik, et mul on kõik ankeedid täidetud. Tuli välja, et see viisataotluse teine pool oli mul märkamata jäänud. Ma arvasin, et ta saadab ka minu sealt minema. Tuli välja, et minuga oli ta lahkem. Andis mulle pastaka ning täitsin kuni ta mu andmeid sisse toksis. Korraga lõi ta käega ning võttis mu pooleli oleva ankeedi käest.

Ma ei saanud ta aktsendist aru. Ta kordas vist neli korda küsimust, kui kaua ma plaanin Keenias olla 🙂 Samuti tahtis ta teada, kellega koos reisin. Ütlesin, et tulin üksinda. Nüüd tärkas tal aafrika mamma süda ning soovitas mul kellegi Keeniast endale leida. Tegin veel nalja temaga ning siis viskas ta mulle patsu ning nii olingi jõudnud Keeniasse 🙂

John

Terminalist välja tulles pookis mind enda kõrvale üks vanem sõbralik meesterahvas ning pakkus küüti. Ta tutvustas end viisakalt nimepidi. Tema pakutud hinnaga ma ei olnud nõus. Võtsin kohe poole maha ning ütlesin, et võtku või jätku.

Mees hakkas südamest naerma. Ma pidin talle meenutama tema naist Judit, kes talle kogu aeg “full stop” peale paneb. Ta üritas mulle selgeks teha, et saab kasutada ka komasid, mitte ainult punkte. Mina selle peale, et ega naised ainult punkte ei kasuta, vaid me tarvitame tihti ka hüüumärke. Nii me naerdes autosse suundusime.

Autos palus ta hetke, et palvetada. Ma küsisin, et kas ta ei ole oma sõiduoskuses kindel? Ma pakkusin välja, et ma võin ka palvetada, kui see suurendab tõenäosust hotelli jõuda 🙂

Lõkerdasime autos naerda kui vanad semud. Tulemuseks oli see, et tegin temaga diili, et ta oleks minuga terve päeva. Muidugi ei olnud ma nõus hinnaga, mis ta mulle ütles. Ta sai uue “full stopi” 🙂

Sõitsime temaga vist kogu Nairobi läbi. Nairobist ning mida siin näha natuke hiljem. John on lihtsalt minu jaoks Nairobi kui ka kogu Keenia 🙂

Ajasin temaga juttu maast ja ilmast. Ta rääkis mulle, kuidas ta oma naisega kohtus. Samuti rääkis oma lastest ning traagikast, mille paar aastat tagasi üle elas. Ja ma usun teda. Ta ei ole olnud terve elu taksojuht. Tal on selleks väga hea inglise keel ning samuti on ta väga haritud. Ta avas ja sulges mulle uksi ning käitus igati härrasmehena.

Turul ostis ta mulle vett. Kui ma hakkasin talle raha pakkuma, siis ta keeldus. Ta ütles, et see oleks sama, kui ma läheksin talle koju külla ning ta müüks mulle seal vett.

Turul me mängisime paari, mis sest, et vanuse poolest võinuks ta mu isa olla. See garanteeris selle, et mulle ei pakutud muzungu hinda. Tema tingis mulle hinnad ja kui miski ei olnud hea kvaliteediga, siis tegi grimasse, et ma asja unustaksin 🙂

Mingi hetk rääkisime religioonidest ning siis ta hüppas tagasi teemale, et tema ei saa ikka aru, kuidas ma sellise hinnani jõudsin? Ma ütlesin, et minu hind on sama, kui usk jumalasse. Sa ei pea sellest aru saama, vaid aksepteerima 🙂

Pärast Nairobi tuuri viis ta mu hotelli. Hotellis tegin kiire riiete vahetuse ning läksime juba Carnivore restorani sööma. Ta ootas mind, kuni ma kõiki imelikke lihasid sõin ning tõi mind ööpimeduses tagasi hotelli.

Hotelli ees andsin ma talle raha. Summaks ei olnud mitte minu “full stop”, vaid tema soovitud summa. Ta oli siiralt õnnelik ning ütles, et ta ei oleks seda lootnud. Ta oli üks äärmiselt soe inimene. Ma ei ole pikka aega kohanud sellist siirast ja lihtsat inimest. Meest, kes peale 32. aastat abielu räägib oma naisest ikka veel nii, nagu oleks eile kohtunud.

Mina olevat tema südant liigutanud sellega, et esimese asjana ostsin kingid vanematele, endale midagi ostmata. Ja muidugi see, et ma olen tema naise poole noorem ja valgem versioon 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s