Momod ja “Laulvad kausikesed”

img_20190612_0936097294578915484509561.jpgKui ma 12.06 hakkasin Chitwanist kodu poole sõitma, siis valdas mind kaheti tunne. Ühest küljest oli kahju sealt rahvuspargist lahkuda, teisalt ma tõesti igatsesin Kathmandud oma lärmi ja tolmuga 🙂

Tagasitee Kathmandusse kestis tunni vähem. Ma jõudsin oma hosteli juurde kõigest 6 tunniga. Tagasiteel ei olnud ka selliseid seisakuid nagu eelmistel päevadel. Isegi rekka, mis oli kaljuserval kummuli mitu päeva, suudeti ära koristada.

Rahvuspargist startis buss vaid 3 kliendiga. Teel võeti inimesi juurde, kuid buss ei olnud täis. Võib olla maksimaalselt oli meid bussis 20 inimest ning see andis vabaduse kohtadel laiutada. Sõitsime mööda Trishuli maanteed ning jõgi jäi vasakut kätt. Tagasi tulles olime me ju kohe kalju serval ning alla vaadata oli kohati päris hirmus. Eriti arvestades nende möödasõite 🙂

kella 2 paiku päeval olin ma tagasi hostelis. Sain vist ainult paar minutit toas olla, kui mu Liibanoni sõber astus ligi. Jagasin oma reisimuljeid ning ütlesin, et lähen otsin momosid 🙂 Temal oli ka kõht tühi ning nii me mööda imepisikesi tänavaid Everest Momo Centeri juurde jalutasime. Tegime äreva teeületuse. Tema oli Indias 7 kuud ning Nepaalis 2,5 kuud. Ta võttis mind isaliku valve alla. Teed ületades ütles, et vaata nüüd vasakule ja nüüd paremale. Ta teadis väga hästi, ega eurooplastel see vasakpoolne liiklus on liiast 🙂

img_20190613_135640615698179742240882.jpgEverest Momo Center on Kathmandu parim koht. Ta näeb välja selline ehtne söökla. Menüüd kohvikus ei ole. Miks? Sisse astudes on onu suure panni taga ning pannil särisevad momod. Ta teeb neid ainult pühvlilihast. Seinapeal on silt, et terve taldrik maksab 100 rs ja pool taldrikut 50 rs. Terve taldrik on 10 momot ja pool 5 momot. Tellid toidu ära ning kätte saad kupongi. Istud laua taha ning kohe serveeritakse toit alumiiniumkaussidest. Laual on ka alumiiniumist veekann. Tasse, ega kruuse ei ole. Kui on janu, siis jood otse kannust 🙂 Teine mees kõnnib mööda kohvikut suur kann käes ning pakub kastet. Momod valatakse mördiga üle ning head isu! Muide see oli ainuke koht, kus ma nägin sellist kastet. Tavaliselt serveeritakse momod tomatikastmega. Kohvikus saab ka juua osta. Valikus kõik karastusjoogid ning õlu. Everest Momo Center asub peatänava ääres Thameli piirkonnas. Thameli piirkond on üldse kõige kihvtim piirkond Kathmandus. Kindlasti võtke endale ööbimiskoht sinna.

Kõht täis ja tuju hea hakkasime tagasi hostelisse minema. Korraga sõitis rolleriga mööda minu uue sõbra sõber. Mehel oli korralikult kiiver peas, päikeseprillid ees ning näomask kaitsmaks nina ja suud tolmu eest. Me aretasime vestlust max 5 minutit ja siis jätsime ta omapead. Hostelisse tagasi minnes olin ma juba väga väsinud. Sellel õhtul vajusin ma unne väga ruttu.

13.06 hommikul proovisin suhteliselt vara üles ärgata. Lennuk väljus mul alles kell 20:00 õhtul ning seega oli mul terve päev aega Kathmanduga hüvasti jätta. Käisin pesus, pakkisin oma koti nii vaikselt kui võimalik, et ma kedagi ei segaks ning sättisin end valmis tegudeks. Minu nari all oli üks mees ka varajane ärkaja. Vot selliseid jobusid ma vihkan. Kui sa ööbid hostelis ja sa näed, et teised magavad, siis sa ei pea võtma kotist välja must miljon kilekotti, millega südamerahus krõbistada. Mina proovisin alati oma koti eelmise päeva õhtul ära pakkida ning hommikul panin kotti vaid hädavajalikud esemed.

Läksin hommikusööki sööma ning korraga nägin oma Liibanoni sõpra mööda hostelit ringi jooksmas ning midagi otsivat. Ta tuli vaatama, ega ma ilma head aega ütlemata minema ei läinud 🙂 Ta istus minuga laua taha ning korraga oli seal ka eilne uus tuttav. Ta tutvustas ennast ning ma ütlesin, et me juba eile tutvusime. Ta oli nii üllatunud, kuidas ma ta ilma kiivri, maski ja prillideta ära tundsin. Ausalt. See ei olnud väga raske. Tal olid jalas samad valged püksid ning seljas sama punane särk nagu eelmine päev 🙂

Nautisin hommikusööki ning korraga tuli mul meelde briti mehe 4-päevane “singing bowls” koolitus. Ma olin selle juba uute kogemuste varjus ära unustanud. Guugeldasin, mida need laulvad kausikesed tähendavad ning mõtlesin, et võiks ju seda meditatsiooni proovida. Leidsin mõned keskused mitte kaugel hostelist. Mainisin ka Shadile, et tahan proovida ning tema teadis kedagi, kes teadis, et Thamelis pakutakse tasuta sessioone. Ma ei lasknud seda mulle kaks korda öelda. Panin sihtkoha Google Mapsi ja asusin teele.

Mööda Thameli tänavaid jalutades, avastasin uusi ja huvitavaid kohti. Mulle meeldib nende originaalsus kohvikutele ja baaridele nimede andmisel. Nii möödusin paksu munga baarist ning jõudsin õigesse kohta. Seda keskust ei ole üldse kerge üles leida. Pead minema väikesest avast sisse ning jõuad 3. korrusele.

img_20190613_1110384911349741375264095.jpgMa olin oma minemisega hiljaks jäänud. Nad pakuvad tasuta seansse kell 09:30 ja 16:00. Ma lubasin kell 16:00 tagasi minna. Endal oli mul lennuk kell 20:00 väljumas 🙂 Edasi jalutasin ma peapostkontorisse. See oli minu hostelist kuskil 2 km kaugusel. Tegin shortcut´e läbi Thameli ning jõudsin kohale. Postkaardid olid mul olemas ning aadressid peale kirjutatud. Nüüd oli vaja veel postmarke. Postmark Euroopasse maksab 35 rs. Seina peal oli küll kirjas, et Eesti asub 3. tsoonis ning sinna maksab 50 rs, kuid minule pandi peale 35 rs. margid. Seina peal oli kirjas, et 35 rs on 2. tsooni hind. Loodame, et kaardid jõuavad Eestisse ning ei lõpeta oma teekonda 2. tsoonis Afghanistanis või Iraagis 🙂

Mulle soovitati viia postkaardid ise kohale ning veenduda, et postmargile lüüakse tempel. Veel 10 aastat tagasi oli postmargi vargus suur äri. Nüüd on seda vähem, kuid siiski esineb. See ei tähenda, kas ööbid kuskil odavas hostelis või kallis hotellis. Paar postmarki teeb ikka ühe keskmise nepaalse päevateenistuse. Seega viisin postkaardid ise kohale, kuid postkontorist välja tulles valdas mind kahtlus, et äkki nad ikka võtsid minult 2. tsooni hinna.

img_20190613_1205278191675710364538054.jpgPostkontoris läks asi kähku. Mingeid järjekordasid ei olnud. Aega oli mul piisavalt. Ma olin eelmine päev pannud end kirja Momode kokaklassi, kuid see algas mul alles kell 14:00. Võtsin teekonna postkontorist “Unistuste Aeda”. See kuulus ühele rikkale mehele koos paleega. Palees on täna Kaiser raamatukogu. Aia renoveerimine kestis 7 aastat. Sissepääsu pilet on 200 rs ning kui soovid aastast pääset, siis välismaalasel tuleb välja käia 3000 rs. Aed ei ole suur, kuid ilus. Aias on palju pinke ning ideaalne koht noortele romantika tegemiseks. Pargis on väike galerii, mis näitab aeda enne ja pärast renoveerimist ning kaks kohvikut. Kaiser Cafe on koht, kus saate ka kõhu täis söödud kalli raha eest. Teisel pool aeda on aga väike Kaiser Bar, kus saate rohkem joogile panustada. See koht on suhteliselt varjus. Enamus turiste sinna ei jõua. Hea võimalus paar drinki vaikselt vaikuses tinistada 🙂 Aias ma veetsin võib olla kuskil 40 minutit. Kui viibite kauem Kathmandus, siis on see ideaalne koht aegajalt minna mürast ja lärmist puhkama. 50 rs eest saate ka 90 minutit internetti aias kasutada.

img_20190613_123549292449060017923549.jpgKui tulete aiast välja ning jalutate paremale Thameli tänavatele, siis jääb kohe paremat kätt üks väga kihvt raamatupood – Tibet Book Store. See oli peamiselt keskendunud Tiibeti, budismi ja hinduismile. Pood oli suur ja korralik. Poest välja tulles jääb peaaegu kohe vasakut kätt ka Eesti Aukonsul Nepaalis.

Kell 14:00 oli mul broneeritud kokaklass lähedal asuvad hostelis. Ma sain ise valida, mida ma tahan õppida. Ma valisin muidugi pühvlilihaga momod 🙂 Kes oleks võinud arvata, et ma oleksin valinud midagi teist 🙂 Kokalass maksis mulle 200 rs + toormaterjali kulu.

img_20190613_1405092193948933193161646.jpgLäksin hosteli katusel olevasse kööki. Seal ootas mind naerul suul kokk. Hästi noor ja sümpaatne mees. Ta oli juba vajaminevad koostisosad lauale sättinud ning hakkasime momodega peale. Alguses pidime tegema valmis taigna. Kui ta vett jahule lisas ning ma laual oleva lusika haarasin, siis ta lihtsalt puhkes naerma. Kes siis tainast lusikaga segab? 🙂 Selle taigna sõtkumine ei olnud üldse lihtne. Kokk ütles, et tainas on valmis siis, kui sõrmega vajutad ning tainas kerkib ülesse nagu svamm. Minu näpud väsisid ära ning ma pakkusin, et las ta sõtkub selle ise valmis 🙂

Edasi läksime segu juurde. Kui ta nägi, kuidas ma sibulat ja küüslauku hakin, siis ta ütles, et ega ma vist tihti kodus süüa ei tee? Kas tõesti oli see nii selgelt näha? 🙂 Kui olin kõik koostisosad ära hakkinud ning ühte kaussi kokku pannud, siis ta ulatas mulle selle lusika. Ma siiralt vaatasin  talle otsa ning ütlesin, et ma kogu aeg mõtlesin, et miks ta lauale lusika pani, kui ta seda mul kasutada ei luba 🙂

Tegime tomatikaste ning kõige huvitavam osa oli pallikeste tegemine. Ilmsegelt ei tulnud minu momod visuaalselt sama kenad, kui kokal. Samas suutsin ma selle taigna ikka liha ümber paigaldada 🙂

img_20190613_1535228308991155220544820.jpgMomode tegemine võtab aega kuskil 45-50 minutit. Minu puhul võttis see märgatavalt kauem. Kuna mul on krooniline mölapidamatus, siis ma pidin ju maailma asju arutama 🙂 Nii ma tean näiteks mitu tundi ta päevas töötab, kui suur on tema palk, kus töötab tema vend jne. Korraga vaatasin kella ning aega oli väga vähe. Minu kella 16:00 “Singing Bowls Bath” oli algamas. Leppisin kokaga kokku, et käin mediteerin ära ning tulen siis tagasi sööma. Kuna momod olid valmis ja vajasid ainult aurutamist, siis mis seal ikka juhtub, kui nad tunnike külmkapis seisavad.

Tuhisesin mööda tänavaid tuttavasse kohta ning mina olin valmis. Ma ei teadnud siis, ega tea ka praegu palju nendest laulvatest kausikestest, kuid huvi on suur ja kindlasti hakkan nende kohta hiljem rohke lugema. Nii palju sain ma aru, et need helid, mis tekivad, vabastavad meie keha negatiivsest energiast. Nad pidavat ka meie keha hoidma puhtana ning 5 elementi tasakaalus. Nad teevad ka meditatsiooni reise ning 3-4 päeva jooksul on võimalik läbida ka koolitus. See oligi see 4-päevane koolitus, millest see britt mulle rääkis.

img_20190613_1551084359057832576532342.jpgAlustasime oma tutvustust suurest kausist. Pidime kaussi sise astuma. Üks põmmis sellise paksu trummipulgaga vastu kaussi. See tekitas vibratsiooni ning heli, mis läbi keha liikus. Teine mees põmmis väiksema kausikesega mu pea kohal. Selline vibratsioonijutt käis läbi mu kõrvade. Edasi lamasime selili maha ning sulgesime silmad. Nad hakkasid väiksemate kausikestega muusikat tegema ning vahepeal keegi lödistas veega. Minu hetk käis mu kehast läbi surin ning kohati oli tunne nagu keegi oleks mu kõhtu puutunud. Sessioon kestis kokku kuskil 25 minutit. Üks hiina neiu elas rolli nii sisse, et ta jäi magama. Tema norskamine oli naljakas 🙂 Kui sessioon sai läbi, siis hakkas mul kiire. Kell oli juba 16:30 ning mul olid veel momod söömata ning lennujaama minemata 🙂

img_20190613_1738125806640896714617854.jpgLäksin kiiresti hostelisse, et tuua oma kott alla retseptsiooni. Vahetasin ka riided ära, et peale momosid kohe kott haarata ning lennujaama minna. Hostelis kohtasin Shadit. Küsisin, et kas ta on juba söönud. Saades eitava vastuse haarasin ta endaga kaasa, et ta saaks olla esimene minu momode testija 🙂 Katuseterrassil pidime natuke ootama, kuni momod valmis said. Nad maitsesid head, kuigi minu jaoks natuke vürtsikad. Sinna tekkis ka üks koer, kes minu momodele kiitva hinnangu andis.

Kõht oli täis ning aeg oli hakata lennujaama poole minema. Võtsin oma koti ning Shadi aitas selle taksosse panna. Ta küsis, et mis kell mu lennuk väljub. Vastasin talle südamerahuga, et kell 20:00. Ta vaatas kella ja ütles paaniliselt. et see on ju kahe tunni pärast? Mina selle peale, et check in suletakse tund enne väljumist 🙂

Võtsin takso ja nagu kiuste jäin ummikutesse. Sellest hoolimata jõudsin lennujaama stiilselt 1h10min enne lennu väljumist 🙂 Minule sattus ka hästi kihvt taksojuht. Jutustasime temaga ning ta selgitas mulle, mida ta nimi tähendab ning millisest Buddha hõimust (kui nii nimetada võib) on ta pärit. Teel lennujaama küsis ta mu käest, kas olen abielus. Ütlesin, et olen vallaline. Ta ei tahtnud olla ebaviisakas, kuid ta küsis siiski, miks ma olen vallaline. Vastasin talle, sest keegi ei taha mind. Ta hakkas südamest naerma. Ta väitis, et ma vist ise ei saa ka aru, kui naljakas ma olen 🙂

Minu viimased kulutused Nepaalis olid:

  • Margid postkontoris 175 Rs (2 eur)
  • Momode kokaklass 350 Rs (3 eur)
  • Takso lennujaama 500 Rs (4 eur)
  • Unistuste Aia pilet 200 Rs (2 eur)
  • vesi ja siider 465 Rs (4 eur)

Kokku: 15 Eur

7-päevane reis läks mul kokku maksma kohapeal 318 EUR + viisa 22 eur (25 USD) = 340 EUR. Lenupiletit ma ei arvesta, sest teil Eestist startides on hoopis teised hinnad. Minu lend maksis 335 eur. Seega oli kogukulu nädalasele reisile 675 EUR 🙂

Mina lähen kindlasti tagasi Nepaali. Mul jäi avastamata Pokhara, Annupura ja Langtang. Kindlasti plaanin ma sinna ka väikest grupireisi tulevikus.

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s