Jalgsimatkad džunglis ja kanuumatk

Jalgsimatku saab võtta kuni nädalasi, kuid minu programmis oli ainult kaks jalutamist. Esimene saabumise päeval sõjaväe elevantide juurest baarini ning teise päeva hommikul peale kanuumatka elevantide aretuskeskuseni.

Esimene päev oli sissejuhatav päev ning siis me džunglisse ei sisenenud. Jalutasime mööda jõe äärt. Nägime, kuidas üks metssea perekond jõge ületas ning samuti nägime 3 krokodilli, kes kauguses elu nautisid.

Minu grupis olid 2 türklast, 12 hiinlast ning 3 Bangladeshi meest. Need viimased olid huvitavad persoonid. Vanem härra tahtis minuga sotsialiseeruda ning tundus selline lahe papi. Üks nendest paistis selline libe vend olevat. Ta tuli minu kõrvale ning küsis, kas selfiet saaks? Milline ebaviisakus. Ta võiks vähemalt enne tere öelda ning end tutvustada. Ta sai vastuseks kategoorilise EI 🙂 Ta proovis ka paari hiinlasega pilti teha, kuid nad ei võtnud vedu. Lõpuks suurest ahastusest küsis ta pilti meie giidiga. Tema keeldus viisakalt ning lausus, et teeme pärast grupipildi. Seda grupipilti kunagi ei tehtud 🙂

Jõeäärse baari juurde jõudes anti meile vaba aeg. Eesmärk oli nautida imelist päikeseloojangut. Minul hakkas igav. Ma ei võtnud ka rahakotti kaasa. Ma ei eeldanud, et lõpetame kuskil baaris. Giid oli küll nõus mulle raha laenama, kuid sellest ma loobusin. Jalutasin  jõe ääres ning panin teisel pool jõge tähele ühte krokodilli. Kui krokodill liigutas, siis hakkasid ka külakoerad kurja häält tegema. Mina otsustasin ise lodge´i tagasi minna. Ma ei viitsinud oodata, millal hiinlased oma õlle joomise lõpetavad 🙂 Teine noorem giid oli päris üllatunud, et ma oskasin ise tagasi minna. Tegelikult ei ole seal midagi keerulist. Kogu Chitwani linna saab kokku võtta 3 skulptuuriga. Sa saad keerata paremale või vasakule kas tiigri, elevandi või ninasarviku kuju juurest 🙂

Järgmise päeva hommikul oli plaanis meil kanuumatk. Sellel päeval sadas vihma. Ja see oli korralik troopiline monsoon vihm. Juuni algus on ametlikult low season ning vihmad on sagedane nähtus. Minul vedas, et sain vihma ainult ühel päeval. Ootasime jõe ääres varikatuse all, kuni suurem sadu oli möödas. Suure sajuga ei näe sa jões ühtegi krokodilli.

Kanuud on sellised kihvtid ühest palgist välja raiutud ning ühte kanuusse mahtus 10-12 inimest. Olime kõik hanereas puupinkide peal. Meile tehti väga lühike turvakoolitus: “Hoidke oma keha tasakaalus või muidu on krokodillidel rõõmus päev”. Mitu krokodilli olid ninad veest väljas ning üks peesitas kalda peal. Nad ei lasknud ennast üldse häirida. Meie giid rääkis ka, et me ei pea kartma krokodillide rünnakut, kuna nad ei ründa kanuusid, mis on neist suuremad. Samuti väideti, et kõige agressiivsemad on nad augustis, kuid munad kooruvad. Sellel ajal muutuvad nad vihasteks tihasteks 🙂

Mööda jõge kanuutades nägime ka 2 liiki 9-st Kingfisheri liigist, kes elab Nepaalist. Kõige pisemat ning kõige suuremat kingfisherit. Kalda ääres oli näha krokodilli, veemadude ja krabide urgusid. Iga pöörde ajal oli tunne, et see kanuu läheb kohe kummuli. Vaadata võis ainult pead keerates. Kehaga keeramine oleks võinud lõppeda vette kukkumisega ja sellisel juhul oleksime olnud pisemad kui kanuu 🙂

Peale kanuumatka võtsime väikese jalgsimatka džunglisse. Ashis (noorem giid) võttis minu ja türklased oma kaitsva tiiva alla. Kui ma küsisin, et miks me hiinlased maha raputasime, siis ta ütles, et hiinlased on liiga lärmakad. Nendega ei ole võimalik väga sügavasse metsa minna. Minule see otsus sobis. 3 Bangladeshi meest oli samuti hiinlaste juurde jäetud. Seega oli meil suhteliselt privaatne tuur.

Džunglis nägime hirvesid ning kuskil kaugusel laulis lind, kelle repertuaar kõlas kui “One more bottle”. Metsas nägime ka Left Binded tree´d. See on põhimõtteliselt selline liaani moodi parasiit, kes tapab puid. 5-10 aastaga suudab ta puult elujõu välja imeda. See puu keerdub alati vasakult poolt puu ümber. Meile näidati ka “Crocodile skin” puud, mille puukoor nägi välja kui krokodilli nahk. Rääkisime giidiga maast ja ilmast, kui korraga ta kummardus mudalaigu juurde. Ta küsis, mida ma seal näen? Mina nägin seal suuremas koguses muda. Tema nägi seal tiigri käpa jälge 🙂

Kathmandu hostelis kohtasin inimesi, kes olid mõned päevad tagasi näinud ninasarvikut, vaid 10 m kauguselt. Ja see ei ole üldse naljakas.

Kui ma arvestan oma kulu 3 päevaks, mille ma veetsin Kathmandust Chitwani ja tagasi, siis minu rahakott kergenes:

  • 3 päevane safari 110 USD (98 eur)
  • elevandiga pesemine 200 rs (2 eur)
  • Suveniirid 2550 rs (20 eur)
  • vesi, snäkid, siider 1075 rs (9 eur)
  • jootrahad 1050 rs (9 eur)

Kokku: 138 EUR

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s