Chitwani pargi vandid

Chitwani rahvuspark on koduks metsikutele elevantidele ning ka kodustatud elevantidele. Rahvuspargi aladel on üle 50 sõjaväebaasi, kus elab üle 1000 sõduri. Sõjavägi kasutab isaseid elevante patrullimiseks džunglis.

Saabumise päeval külastasime sõjaväe elevante. Nad olid kõik kettidega kinni varikatuse all. Elevandid elavad kuni 90. aastaseks. Alates 5-6 eluaastast võetakse nad aretuskeskusest sõjaväkke. Mina arvasin, et patrullimine on vajalik eelkõige selle tõttu, et rahvuspark asub India piiril, kuid suurim probleem on hoopis salaküttimine.

Igal vandil on 3 maholi. Mahol on nö elevanditalitaja. Üks toidab, teine sõidab temaga ning kolmas peseb. Milline teenindus?

Teise päeva hommikul peale kanuumatka ning jalutuskäiku džunglis läksime beebi elevante vaatama. See on selline looduslik aretusprogramm, kus emaseid elevante hoitakse valvsa pilgu all, kuid kogu ala on rahvuspargile avatud. See tähendab seda, et üks väga produktiivne isane metsik elevant nimega Ronaldo, on tootnud viimase 15. aasta jooksul mitmeid uusi kodustatud elevante. Sealt aretuskeskusest võetakse isased vandid sõjaväeteenistusse ning paljud emased lähevad eraomandusse või hakkavad turiste mööda džunglit vedama. See tekitas minus natuke tõrksust. Eesmärk aretusel peaks olema nad tagasi loodusesse saata, kuid kõik seal sündinud beebid muudetakse kodustatud “ketikoerteks”.

Edasi liikusime üle jõe jeepini. Neil on seal üks kihvt bambusest ja liivakottidest sild, mida mu kohalik giid kutsus naljatades “London Bridge’ks”. Hakkasin just silda ületama, kui kaks briti prouat mind kõnetasid. Nad avaldasid rõõmu, et nad mind jälle näevad. Nad olid mind Kathmandus paar korda kohanud. Esimene kord Nirvana kohvikus ahvitempli juures. Mina neid ei mäletanud.

Kõige armsam kogemus oli mul elevandiga pesemine. Jõudsime jõeni ning varikatuse all peesitas krokodill, kes hiinlaste kisa tõttu jõkke põgenes. See varikatus oli see koht, kus me pidime ootama kuni elevandid jõkke tulevad pesema.

Mina olin meie grupist ainus, kes tahtis end vandi seljas märjaks lödistada. Mulle anti käsklus minna vette. Ise ma mõtlesin, et tore tore. Alles 5 minutit tagasi ujus sinna kronodill ning te palute mul kõhust saati vette minna? Samas ma sain aru, et peale selliste hiiglaste vette minekut, on krokodill juba ammu ohutus kauguses.

Läksin vette ning sain talle ka selga. Mahol käskis tal mind londist nii külje pealt kui ka otse näkku vett printsida. Elevant tõusis püsti ning jätkas veega lödistamisega. Lõpuks andis mahol talle käskluse mind seljast maha raputada. Ma teadsin, et eks ma vees lõpetan. Meie giid, kes oli ametis minu pildistamisega küsis, kas ma oskan ujuda? Sellega oli asi selge. Vesi ei olnud seal üldse sügav. Ainult kuni rinnuni.

Ma tulin veest välja suure ovatsiooni saatel. Hiinlased kisasid ja rõõmustasid. Mõni tuli ha viskas pöidla mu nina ette, et super. Tore kui üks hea toitumisega eesti tüdruk sai hiinlastele nalja teha 🙂

Jalutasin läbimärjalt mööda Chitwani tänavaid oma giidiga. Üks müüja, kelle käest ma ühe pluusi ostsin, lehvitas mulle. Kohalik giid küsis mu käest, kas ma tunnen kõiki siin linnas? 🙂

Meie lodge’i grupist olin ma ainuke, kes võttis elevandisafari. Teised lahkusid juba kell 13:00, kuid mulle tuldi järgi 15:45. Minu safari oli ka ajaliselt poole lühem. 4 inimest mahub ühe elevandi selga. Seega pidin ma 3 teise turistiga elevanti jagama.

Hommikul elevandi seljas märjaks saades ei olnud mul halba enesetunnet. Kui ma jõudsin elevantide juurde ning nägin, kuidas vandid läbi jõe džunglisse turistid seljas läksid, siis võttis minus võimu süümekad. Mõtlesin, et kas tõesti olen mina üks nendest ogaratest turistidest, kes sellist teenust tellides soosib loomade väärkohtlemist? Kohalik giid küsis minu käest, mis juhtus, sest ma kaalusin safarist loobumist? Ma selgitasin talle oma kõhklusi ning tema vastas, et kas te eurooplased ei kodusta metsikuid hobuseid? Kas teie ei paku romantilisi kaarikusõite Euroopa tänavatel? Ma vastasin, et ma ei ole kindel, kas seegi on õige. Samas sain ma tema mõttest aru. Meie, eurooplased, oleme kahepalgelised. Me näeme kogu aeg, mida teised teevad valesti ning õigustame teiste tegusid. Ega tõesti ei ole hobusel munakividel palju parem, kui elevandil vabas looduses.

Võtsin oma emotsioonid kokku ning läksin järjekorda. Minuga oli üks 3-liikmeline India perekond. Kuigi oli tehtud selgeks, et džunglis ei tohi kanda värvilisi riideid (eriti punast, kollast ja valget), siis pereisal ja lapsel olid seljas valged särgid. Milline kena liikuv märklaud 🙂

Meie elevandipreiliks oli Babankhali. Ta oli selline parajalt ulakas ning samas püaan. Tema maholiks oli tore noormees. Mõni mahol tundus selline kuri, kes pidevalt kepiga elevanti ohjas. Meie mahol paistis olevat oma vanti kiindunud. Jõkke minnes otsustas meie preili, et tore on lootoseõisi londiga segi ajada. Mahol lasi rahumeelselt sellel toimuda. Lõpuks saime jõest välja ning liikusime džunglisse. Seal tegid kärbsed vandile liiga. Aegajalt haaras ta mõne oksa ning ajas sellega kärbseid laiali.

Seal elevandi seljas istumine ei ole üldse mugav. Tagumik jääb kangeks, jalad ripuvad alla ning üks külg jääb valusaks. Elevant õõtsub korralikult ning iga sammu järel kukud sa ühe küljega vastu metallpiiret. Samas on palju oksi, mis su jalgu kraabivad. Mahol üritab küll kepiga oksi teist mööda juhtida.

Elevandi seljas peab olema ka väga tasa. Rääkida tuleks nii vähe kui võimalik ning sedagi sosinal. Kindlasti tuleb veenduda, et mobiilid on hääletu peal. Selles osas oli see India pere väga tubli. Nad olid tasa ning isegi laps suutis sosinal rääkida.

Peale 15-20 minutit Babankhali seljas õõtsumist kuulsime ninasarvikute häält. Minu esimene kogemus näha metsikut ninasarvikut sai teoks just Nepaalis. Kolm tegelast vedelesid lombis ning nautisid elu. Ma imestasin kui lähedale me elevandiga neile saime. Peale neid, nägime veel 4 ninasarvikut ning võtsime suuna jõe juurde. Minu suur unistus oli ka leopardi ning Bengali tiigrit näha. Nemad jäid mul seekord tabamatuks.

Mulle meeldis meie preili iseloom. Ninasarvikute juures leidis ta endale meelepärase puu. Küll ta sikutas kuni ta toika kätte sai. Ta hoidis seda toigast, kui konti suus. Korraga tekkis tal mure. Kärbsed tegid liiga. Nüüd oli ta valiku ees. Kas loobuda toikast ja haarata heinatutt või lasta kärbestel edasi tegutseda. Lõpuks ta siiski loobus toikast, kuid silmnähtavalt oli ta kurb. Vaatas veel paar korda oma toikale järele.

Olime peaaegu juba jõe ääres, kui mahol näpuga näitas, et teisel pool jõge on metsik elevant. Ta oli meeletult suur. Ma arvasin, et me jätksme teekonda. See oli naiivne ning rumal arvamus. Maholi nägu muutus murelikuks. Ta pööras vandi ümber ning hakkas teda tagant utsitama. Ilmselgelt ei soovinud preili sinna minna. Kindlasti oli tal selgeks õpitud marsuudid ning ta ei saanud aru, miks ta peab teist teed minema.

Korraga võttis mahol kotist välja väikese kirve ning pööras pea minu poole. Saades aru, et ma tema keelt nii kui nii ei mõista, siis selgitas olukorra India mehele. Ta hüppas vandi seljast maha ning hakkas teda tagant edasi ajama. India mehe käest sain teada, et meie peame kohe teada andma, kui metsik elevant silmapiirile tuleb. Õnneks saime reaalse rünnaku eest plehku.

Võsast kuulsime teist elevanti klientidega. Meie mahol hoiatas, et ärgu ta edasi mingu ning ka tema pöördus meie järel tagasi. Sel hetkel tegime juba India naisega nalja, et nüüd ei ole õnneks meie enam potensiaalsed ohvrid 🙂

Mahol vabandas, et ei suutnud meile rohkem loomi näidata. See oli rumalus. Ma nägin 7 ninasarvikut, kes olid kõik käeulatuses ning see põgenemine metsiku elevandi eest trumpas üle isegi Bengali tiigri.

Tagasi lodge’i sõites möödusin mitmetest elevantidest, kelle tööpäev oli lõppenud. Ma mõtlesin just juhtunule. Need elevandid on üles kasvanud väga leebetes tingimustes. Nii nagu mina, nii ka antud preili, ei tajunud ohtu, et keegi võiks teda rünnata.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s