Bataad riisiväljad WOW

sdrBanauest ca tunni autosõidu kaugusel asub Bataad riisiväljad. Tegemist on 2000 aastat vanade riisiväljadega, mis on kantud ka UNESCO kultuuripärandi nimistusse. Meie läksime sinna kahe jeepneyga.

Mis on jeepney? Selline pikaks venitatud jeep, mis on kenasti kaunistatud ning inimesed istuvad taga nagu kand õrrel. Samuti on võimalik istuda ka jeepney katusel. Mina läksin paari toreda kaasmaalasega katusele. Sealt avanesid imelised vaated. Õnneks oli ilm soe ning ka päev oli tuulevaikne. Nii ei  olnud katusel sõitmine ka tervist kahjustav 🙂

davPeale tunnist sõitu jõudsime oma matkaraja algusesse. Meile anti matkakepid ning olime valmis Bataad küla avastama. Bataad riisiväljade ekskursioon eeldab teatud füüsilist vormi. Kellel on liikumisraskused või tasakaalu probleemid, siis ma antud ekskursiooni ei soovita, kuigi matka esimene pool on läbitav pea kõigile.

Esimesed 15-20 minutit tuleb laskumist mööda mäenõlva ning siis jõuate Bataad küla esimeste majadeni. Siit avanevad teile kaunid vaated üle kogu riisiväljade. Esimeste majade juures on ka erinevad restoranid, kuhu teid ekskursiooni lõpus sööma viiakse. See on koht, kus te peate endale aru andma, kas jaksate edasi minna. Kui te olete rohkem tugitoolisportlane ning liigute väga vähe ning kui erinevatest astmetest üles ja alla turnimine ei ole teie rida, siis jääge parem restorani ning nautige vaateid.

davMeile pakuti 3 erineva raskusastmega teed, millest ma valisin välja lihtsama. See lihtne ei ole sugugi lihtne. Miks? Esiteks riisipõldude vaheline tee on kohati väga kitsas. Teiseks, te peate laksuma astmeliselt alla ning mõneski kohas oli tee nii kitsas, kus pidi reaalselt käpuli end anna laskma. Astmeliselt alla tulles ei ole teil kuskil mingit piiret või käsipuud, millest kinni hoida. Matk riisiväljade keskel kestis vähemalt tunnike kuniks jõudsime üles väikese majakese juurde. Seal müüdi karastusjooke ning suveniire.

sdrSee väike valge majake oli teine koht, kus oli võimalik gruppi ootama jääda. Sealt edasi langes matkarada väga järsult mööda treppe. Lõpp-punktiks oli kosk, mille juures sai ujuda. Vesi ei olnud muidugi üldse soe, aga kui sellise vaevaga juba alla jõutud, siis käisime ka ujumas. Kui kose juurde jõudmine oli veel allamäge, siis tagasi pidime ju kõik need trepid ülesse võtma.

davMingil hetkel tekkis koht, kus ei olnud üldse õhku. Kuigi ülesse tulek oli karm, siis jõudis see valge majake meie juurde märgatavalt kiiremini, kui olin alguses arvanud. Tegime seal puhkuse ning kogusime jõudu ning pidime tagasi saama ka mööda riisipõlde restorani, kus ootas meie lõunasöök.

Peale lõunasööki jätsime ka enda teate teadetetahvlile ning edasi ootas veel viimane 20 minutit katsumust, et saada tagasi matkaraja algusesse. Tagastasime oma matkakepid ning läksime jeepney´desse.

Tagasiteel ülesse ostsin ma veel ühelt kohalikult mammilt noa ning teised ostsid kohalikku riisi. Bataad on kuulus oma punase ja musta riisi poolest. Antud riis ei jõua kunagi ekspordini, sest riisi on piisavalt vaid kohalikele. Ka mina suutsin hiljem paki musta riisi endaga kaasa osta.

sdrFilipiinide riisikasvatuse suur mure on see, et riisipõllud ei ole jätkusuutlikud. Nad ei suuda kasvatada nii palju riisi kui vaja. Nii näiteks Bataad külas saavad nad riisi vaid korra aastas. Filipiinid on üks maailma suurimad paradokse. Nad on maailma ühed suurimad riisi tootjad ning samas ka ühed maailma suurimad riisi sisseostjad.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s