Stone Town vanalinn

dav

Sellel korral oli Sansibaril meie kohalikuks giidiks üks kena ja armas Sansibari naine. Alustasime oma ekskursiooni orjaturuga, kus oli ka väga emotsionaalne ning samas rusuv momument. Monument oli pühendatud orjadele ning pooleldi maa sisse asetatud orjade skulptuurid, ketid kaelas, oli valus vaadata. külastasime ka ühte maa-alust kongi, kus saime ise tunda ja näha, mis elu oli orjal, kes ootas oma järgmist oksjoni päeva. Külastasime ka muuseumit, mis väga piltlikult näitas orjakaubanduse arengut kuni selle lõpetamiseni. Britid on alati silma torganud oma topeltstandarditega. Ühelt poolt oli ta üks esimesi riike, kes keelustas orjapidamise ning teisalt oli üks suurimaid impeeriumeid, kes orjanduse abil oma kolooniad suutis töös hoida. Anyway….

sdrPeale orjamuuseumit liikusime edasi turule, mis ei ole palju muutunud võrreldes eelmisest aastast. Suutsime sealt ka osta ühe Jackfruit´i, mis osutus tooreks. Nii me seda, kui oma väikest pesamuna kaasas tassisime, kuni ta lõpuks Makunduchis valmis küpses ning ära sõime.

davJalutasime mööda Stone Town vanalinna ning külastasime ka paleemuuseumi. Seekord anti meile seal kohalik muuseumi giid. See papi rääkis nii igavalt, et ma lihtsalt ei suutnud teda kuulata. Jätsin kliendid vanamehega maailma asju arutama ning läksin ise välja trepile elu üle järgi mõtlema 🙂 Mida ma pean mainima, siis tänu ühe kliendi heale silmale suutsin ma ka näha printsess Salmes Putinit 🙂

PicsArt_01-30-06.48.32Edasi liikusime “House of Wonders” juurde ning külastasime ka vana tsitadelli. Seal oli käimas ka mingi festival. Lärmi ja liikumist oli palju. Peale tsitadelli läksime ja vaatasime Freddy Mercury maja üle. Antud hoones on hetkel Tembo hotell, kuid välisuksel kaunistab sissekäiku erinevad pildid Freddyst.

Meie hotell jäi paari minuti jalutuskäigu kaugusel Freddy kodust ning oli tõesti Stone Town südames. Rannapromenaad jäi samuti 5-7 minuti jalutuskäigu kaugusele. Sinna hotelli läheksin ma iga kell tagasi. Hotell oli lihtne, kuid tema boutique retro stiil oli super. Iga tuba oli erinev. Mitte ükski tuba ei olnud standard, mis teineteisega kattuks ning isegi restoran oli väga stiilselt sisustatud.

sdrÕhtul läksime ka rannapromenaadile kohalikku tänavatoitu nautima. Valisime vardad leti peal välja ning nii nad meile neid kaheksajalgasid, karpe, kala jne valmistama hakkasid. Istusime betoonäärele ning jäime ootama, mil poiss meid teenindas.

Meie selja taga vees olid mingid tüübid vist narkouimas. Küll na hulgasid ja karjusid südant lõhestavalt. Peale õhtusööki jalutasime tagasi hotelli poole. Kliendid läksid hotelli ja mina jäin öist Stone Towni avastama. Leidsin ülesse isegi postkontori, kust ma oma postkaardid Eesti poole teele saatsin. Natuke edasi jalutades nägin rastapatsides meest, kes mulle kanepit pakkus. Ta nägi välja selline ehtne Bob Marley 🙂 Ma suutsin seal isegi ära eksida. Stone Townis on mitmeid tupikteid ning nii ma seal majade vahel ekslesin. Lõpuks jõudsin täiesti juhuslikult meie hotelli taha. Nüüd tuli mõelda, kuidas veel hotelli ette saada 🙂 Õnneks ei pidanud ma pikki ringe tegema ning sain suhteliselt valutult tagasi hotelli. Stone Town on kihvt. Ma läheksin ka sinna kindlasti tagasi, kuid kindlasti mitte kauemaks kui 2-3 päeva.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s