Minu esimene sukeldumine Mafial

mafia-island-mapÜks hommik oli mul täitsa vaba ja enda jaoks. Võtsin kohe ette sukeldumise. Olin ma ju uuetsi meeldetuletusena koolituse läbinud ning isegi hirmkalli sukeldumiskella ostnud 🙂

Hommikul võtsin Meremetast ratta ning hakkasin väntama. Jõudsin randa ning allkirjastasin lepingu ning andsin oma sukeldumispaberid tõestamaks, kui sügavale võin sukelduda. Sukeldumiskeskuse omanik on hollandlane. See mees tegi mind lausa kadedaks. Ta suutis rääkida 8 erinevat keelt. Ta hüppas inglise keelelt itaalia keelele, itaalia keelelt prantsuse keele ning suutis ka kohalikega shwaili keeles suhelda.

Merele läks kaks paati. Ühes olid snorgeldajad ning kes soovisid vaid ühe sukeldumise teha ning teises paadis olime need, kes tahtsid kaks korda vee alla minna. Paadis oli vaid 7 klienti. 7 kliendi jaoks oli 3 instruktorit. Mind pandi ühe prantslasega paari ning meile kahe peale oli eraldi instruktor. Prantslane panustas vee all pildistamisele. Minul ei olnud seekord oma Polaroid veealust kaamerat kaasas ning seega sain nautida veealust elu. Kuna ma ei ole ka väga enesekindel sukelduja, siis palusin instruktorit mul rohkem silm peal hoida. Õnneks nendes kohtades, kus me sukeldusime, ei olnud hoovuste ohtu.

Veealune maailm on Tansaanias lihtsalt võrratu. Nägin nii palju ja toredat. Ma ostsin isegi Filipiinidelt raamatu, et tuvastada kõiki käsnu, koralle ja kalu. Seda on nendes vetes lihtsalt nii palju.

Kahe sukeldumise vahel pidime ka tunnikese ootama, et taastuks meie võime vee alla minna. Selle aja sisustasime ära väikese snäkiga. Kui teist korda vette läksime oli ilm veel ilus ja selge. Pärast tundi vee all olekut oli ilma aga trastiliselt muutunud. Taevast sadas vihma kui oavarrest. Vee peal uplides nägin ma vaevalt teisi sukeldujaid paari meetri raadiuses. Lükkasime oma neoonoranži torbiku vette ja jäime ootama kuni paat meid näeb ja peale võtab.

Ma olen terve elu ujumisega tegelenud ning vett ei karda. Samuti olin ka seal kindlates kätes, sest usaldasin kogu meeskonda jäägitult. Samas käisid mu peast läbi mõtted, et aga mis siis kui kunagi pead ise olema üksida avamerel meeletus paduvihmas. Olukorras, kus sa ei näe oma näpuotstest kaugemale? Päris hirmutav oleks olla sellises olukorras.

Kui ma Mafia saarele tagasi lähen ning kindlasti ma lähen, siis avastan ka teisi sukeldumiskohti. Seekord sukeldusin Chole lahel Coral Gardenis.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s