Metro Manila – hullumeelne liiklus

davFilipiinid ja Brunei on ka nüüdseks ära nähtud ning pean tunnistama, et Filipiinid meeldisid mulle rohkem kui Brunei.

Minu lend tuli otse Dubaist Cebu Pacific lennuga Manilasse. Lend ise kestab ca 10h, kuid kuidagi moodi suutis lennuk tund aega kiiremini sõita. Eestiga on talvel ajavahe 6h ning Dubaiga alati 4h. Meie siinpool maakera ei muretse lammaste pärast, kes ei saa magada, kui kella ei keerata 🙂

Lennukis jagati meile maalesaabumiskaardid ning lennujaamas läks passikontroll libedalt. Kohvrid sain ka kätte ilma kadudeta. Manila lennujaamas soetasin ma endale kohaliku SIM kaardi koos internetiga ning siis võtsin emaga juba takso järjekorda.

digTaksodega sõitmine on ka omaette kogemus. Filipiinidel on taksosid, mis sõidavad kokkuleppelise hinna alusel ning soodsamad on taksomeetri järgi sõitvad taksod. Kui lepite hinnas kokku, siis saate petta ikka poolega 🙂 Mina võtsin taksomeetriga takso ning sõit lennujaamast Makatisse maksis ca 6 eurot koos lennujaamast lahkumise tasuga.

Lennujaamast lahkumise tasu on 35 PHP, mida pead sa kliendina ise maksma. Seda ei lisata lõpparvele juurde. Sõit ise läks kuskil 200 PHP. Lõuna ajal õnneks ummikuid ei olnud ning jõudsime hotelli poole tunniga. Minu eesti grupp tiksus õhtul hotelli pea kaks tundi.

Kui Manilasse tuleb tipptund, siis teed on peaaegu läbimatud. Teedel sõidavad autod, bussid, jeepneyd, riksad jne. Nende vahel vihuvad veel jalgratturid. Meie hotell oli õnneks Makati keskuses, kus väikesed kaubanduskeskused ning söögikohad jäävad kohe ümber nurga.

Läksin emaga ka kohe söögikohtasid avastama. Hotelli taga oli väga huvitav tänav. Seal nägi lilliputtide poksi, erinevad baarid nagu kole kojott, ööklubid ainult meestele ning sekka leidus ka viisakamaid söögikohti. Meie valikusse jäi Filling Station, kus me ka õhtul kogu grupiga sõime ja jõime. Samuti tegime seal viimase päeva piduliku õhtusöögi 🙂

Filling Station oli korralik üle võlli keeratud ameerika söögikoht. Kõik superkangelased olid esindatud, kõlaritest tuli Elvis Presley muusikat, ameerika autod olid lae alla tõmmatud ning muidugi oli esindatud korralik ameerika toit.

Lõunal sõime emaga nii palju, et õhtul oli meil veel kõht täis. Arvasime, et võtame tagasihoidliku jäätise. See “tagasihoidlik” jäätis oli väga pirakas. Mitu inimest pidi korralikult vaeva nägema, et sellega ühele poole saada 🙂 Lauale võeti ka 13le inimesele 3 õlletorni, mis pani teenindajatel suu muigele. Toitu oli palju, maitsed olid head ning isegi mina olin sunnitud jooma kohalikku õlut. Pean mainima, et õlu maitses üllatuslikult hästi. San Miguel Light õllel ei olnud sellist kibedat maitset, mis mind tavaliselt õllest alati eemale ajab.

Kui olime kõhud täis söönud otsustasin kramraadiga ka lilliputtide poksist läbi hüpata. Kuna see oli lihtsalt nii absurdne, siis läksime seda ka järgmine õhtu vaatama. Kohapeal olles saime aru, et tegemist oli väga mageda üritusega. Ei olnud seal ei verd, ega pisaraid. Väikesed mehikesed tegid paar kiiremat liigutust, viskusid demostratiivselt matile maha ja kogu lugu. Hiljem käisid veel oma purgiga jootraha vaatajatelt välja nulimas.

Poksibaari kohal oli aga hoopis teine baar. Noored filipiini neiud väga lühikestes seelikutes. Kui sõber vaatevälja jõudis, siis saatis saalis olevat ainukest meest vilekoor 🙂 Paarsada meetrit eemal oli aga hoopis ööklubi, kus turvamees vihjas viisakalt, et see on “only gentlemen” 🙂

davTaal vulkaani päeval jäime samuti Manila ummikusse. Kuna me liikusime 2 erineva minibussiga, siis minul jäi nägemata rastapatsides alasti mees, kes meie naistes suurt elevust tekitas. Meie saime see eest nautida lõppematuid Manila ummikuid. Kui lõpuks bussist välja saime, siis vist kõik jooksid kiiruga WC-sse 🙂

Viimasel päeval kui tulime Bruneist saime hotelli kiiresti. Nimelt maandusime lennujaama pühapäeval, mil oli vaba päev. Seda oli kohe näha ka liikluses. Lausa uskumatu oli nii kiiresti hotelli jõuda. Meie eskort bussis oli aga ülimalt positiivne ning agar filipiini mees. Ma usun, et isegi kõige tigedama eestlase suudaks ta naerma ajada.

Lennujaamast väljudes oli mul probleeme kohvriga. Suutsin kuskil ühe ratta katki teha. Bussi juurde jõudes hoiatasin, et kohver on raske. Suutsin ma ju paar palki Banauest kaasa osta 🙂 Kohalikele ütlesin aga, et võtsin Bruneist ühe kena poisi kohvriga kaasa.

mdeMis on paljude valearusaam Manilast? Tihti me arvame, et Manila on üks suur hullumaja oma 40 miljoni elanikuga. Tegelikult tuleb vahet teha Manila linna ja Metro Manila vahel. Rahvaarvult on Davao Filipiinide suurim linn ja peale Davaod on suuruselt teine linn Puerto Princesa Palawani saarel. Manila ise on suhteliselt väike, kuid kõik erinevad linnad, mis on kokku kasvanud Metro Manilaks annab 40 miljonit elanikku. Näiteks Makati, kus meie ööbisime on täiesti erinev linn. Makati on kõige popim linn Filipiinidel. Sinna on koondunud kogu Filipiinide äri ning ka pilvelõhkujad, tänu millele on Makatis ka kõige hullem liiklus.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s