Ma pole tükk aega nii korralikult sõitnud

13.10 oktoobri hommikul startisime Šveitsi poole. Kuna Lugano on Milaanost vaid 80km kaugusel, siis oleks olnud lausa patt sinna mitte minna. Tee Bressost Comoni ei olnud midagi ilusat ja kena. Alates Como järvest muutus maastik mägisemaks ning mägede vahelt hakkasid paistma mägijärved. Kohe tuli meile ette ka Šveitsi piir. Piirivalveametnik suunas meid kõrvale. Nii ma tõmbasin end koomale ning jäin ootama edasisi juhiseid. Neid ei tulnud. Ma olin autos nii 5 minutit nõutult ja hakkasin vaatama, mida teised minu ümber teevad. Kõik läksid mingisse putkasse. Ma otsustasin ka sinna minna. Tuli välja, et ma pidin ostma 40 CHF eest kleepsu. See kleeps on siis maanteemaks Šveitsis ning tuleb kleepida nähtavale kohale, et vältida 250 CHF trahvi. Ma isegi ei vaielnud sellele vastu.

Alustasime juba oma teekonnaga Lugano poole. Minu hoog autos oli märgatavalt rahulikum, kui seda Itaalia teedel. Minu ema märkas seda koheselt. Ta avaldas mulle kiitus, et tal on tore näha, et ta tütar oskab ka korralikult autoga sõita 🙂 Minu vastus oli talle lihtne. Kurat, Šveits on liiga kallis riik, et siin trahve maksta 🙂

Sõitsime kohe Lugano vanalinna. Parkimise leidmine ei ole üldse lihtne ja me sattusime ka nädalalõpule. Pidime päris kaua ootama, et saada sisse parkimismajja ning seal veel omakorda pikalt tiirutama, et leida parkimiskoht. Parklas tuli mulle meelde, et siin riigis ei ole ju eurosid. Õnneks enamus poode ja söögikohti kõik aksepteerivad eurot. Ainult parkimisaparaat ei võta eurosid vastu, kuid see-eest saate maksta kaardiga.

Võtsime kohe jalutuskäigu Lugano promenaadile. Nädalalõpus oli Luganos tänavaturg ning ka mingi festival oli käimas. Midagi Oktooberfesti taolist. Seal oli palju süüa ja juua ja mingil erilisel kombel oli eriti popp sibulate müük.

Ma jäin emaga tänavaturule ning isa jätsime kiriku ees olevale pingile istuma. Las ta mõtleb oma elu üle järgi 🙂 Tänavaturg oli peaasjalikult täis ehteid ja kellasid. Mulle meeldis meeletult üks Longines kell teemantite ja sinise safiiriga. Hind kõigest 3000 EUR. Mul sellist summat ei olnud tagataskust võtta ning leidsin hoopis madalamast hinnklassist labradoriidiga sõrmuse. Tänavaturul oli täiesti tavaline, et müügis olid Rolexi ja Longines kellad.

Isal ei olnud sellel päeval kõige parem olemine. Sain aru, et pikka maad ta kõndida ei suuda, kuid Luganot tahaks ju ikka näha. Võtsime 9 CHF eest nö Vana Toomase rongikese, mis 40 minutiga tegi põhimõtteliselt ringi peale Luganole ning Paradiso linnaosale. Nägin ka ära hotellid, mida iga suvi araablastele müün ning Lugano oli minu jaoks sellega ammendatud.

Ma ei saa öelda, et Lugano oleks olnud igav. Luganost jääb kripeldama vaid Generoso mägi, kuhu viib üks Euroopa vanim mägiraudtee. Selle hind oleks olnud 54 CHF inimese kohta. Sinna me ei läinud, sest me juba külastasime Monte Baldo mäge Itaalias ning nagu ma mainisin, ei olnud mu isa enesetunne sellel päeval kõige parem.

Võrreldes Garda järvega on Lugano kindlasti suurem linn ning poode ja restorane rohkem. Sellest hoolimata ei tõmba Lugano mind niivõrd tagasi. Võimalik, et vaid millalgi ikka Generoso mäele rongiga sõita või siis minna Fox Outleti. Samas Dubais elades ei ole see poodlemine enam eriliselt fun tegevus mulle.

Tagasiteel Itaaliasse meid kuskil ei peatatud ning isegi piiripunktist saime läbi koheselt. Mul oli ikkagi see kleeps ju klaasile kleebitud 🙂

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s