Garda Järv – Põhja-Itaalia ilusam järv

Veel hommikul ei olnud ma kindel, mis marsuuti ma vanematele pakun. Alguses mõtlesin, et Verona linn ja Milaano, kuid viimasel hetkel muutsin meelt. Esiteks ei leia ma, et Verona oleks midagi väga teistsugust kui iga teine Itaalia linn. Samas on mu vanemad ühed parajad looduslapsed ning seega otsustasin teha peatuse hoopis Garda järve ääres. Alguses mõtlesin, et teen tervele järvele ringi peale, mis on 150km, kuid ma loobusin sellest mõttest. Miks? Esiteks me startisime Veneetsiast suhteliselt hilja ning teiseks hoolimata, et teekond ümber järve on ainult 150km, on teed aeglased ning ainuüksi Gardasse jõudmine võtab üle tunni ning Gardast Milaanosse veel oma tund.

Seega oli otsus tehtud ning tee Garda poole võetud. Võtsin sihiks meie kõige kaugema punkti – Malcesine. Tegemist on imearmsa väikese Itaalia linnaga. Teel Malcesinesse läbite mitmeid väikeseid järveäärseid külasid. Malcesine oli meie peatuskohaks peaasjalikult Monte Baldo mäe pärast. Tegemist on siis 1790m kõrguse mäega, kuhu läheb ka köisraudtee.

Kuidas mäetippu saada? Köisraudteel on kaks peatust. Tippu minekuks ja alla tulekuks küsitakse 22 EUR kokku. Pilet peab teil alles olema kuni alla jõudmiseni. Köisiraudtee juures on mõned parkimisplatsid, kuid need ei ole suured. Olge valmis, et parkimine ei pruugi just kõige lihtsam ettevõtmine olla. Samuti on parkimine tasuline. Selleks, et parkimistrahvi mitte saada soovitan maksta minimaalselt 4h eest. Köisraudtee liigub esimesse peatusesse nii iga 10-15 minuti tagant ning ülesse tippu iga 30 min tagant. Seega peate olema valmis ootamiseks ning mitte alati ei pruugi te kohe esimese kabiiniga ülesse saada. Koos juhiga mahutab üks kabiin 46 inimest ning see on selline naljaks ufot meenutav ümmargune metallist kolakas. Ülesse minekul ka antud kabiin liigub. See tähendab, et enne ülesse jõudmist võib teile avaneda vaade järvele, mäele kui ka kõrval laiuvale metsatukale.

Monte Baldo tipus on üks väike suveniiri pood ning restoran. Restoran pakub isegi sauna teenust. Meiesugused turistid läksid mäe tippu vaid loodust nautima ning lõunat sööma 🙂 Teistele pakub mägi ka muid võimalusi. Võimalik on mäkke jalgi minna. Tihti kasutavad inimesed võimalust, et üks suund köisraudteega sõita ning siis teine suund (kas ülesse või alla) jalgsi tulla. Samuti on populaarne minna ülesse kabiiniga ning tulla alla jalgrattaga. Nägime ka pikemaid matkajaid, kellel olid kaasas ka enda telgid.

Meil läks kogu ootamisega, nautimisega ning lõunasöögiga üle 3h. Minu auto parkimine hakkas ka juba otsa saama ning olin mures, et saan korraliku parkimistrahvi. Mäest alla jõudes jätsin vanemad ootama ning jooksin ruttu auto juurde. Õnneks ma trahvi ei saanud. Vedas.

Peale Monte Baldo külastust hakkasime tagasi lõunasse sõitma ning peale paljude väikeste järveäärsete külade jõudsime ka Sirmione linna. Sirmione asub Garda järve lõunapoolsemas osas ning Sirmione vanalinn jääb Garda järve neemele. Sirmione on kindlasti kõige turistirohkem linnake Garda järve ääres. Seal on palju poode, restorane ning on võimalus võtta ka 25 min paadisõit ümber neeme.

Sirmione kindluses on ka muuseum, kuid sellest ma loobusin. Ma lihtsalt ei ole muuseumi inimene ning tegelik elu ja melu läheb palju rohkem peale. Sirmionest Milaanosse sõit kujunes ka mul üpris huvitavaks. Kohe peale linnast välja saamist oli üks kahtlane auto mu ees. Ilmselgelt oli juht seal purjus. Vangerdas kogu aeg ning mööda saada oli ka pea võimatu. Mina pidin aga bensiinijaama minema. Niisamuti see valge auto minu ees. Küll ma kirusin seda autot. Tanklasse jõudes olin kohe järgmise probleemi ees. Ma ei ole 6 aastat oma elust pidanud ise auto tankima. Emiraatides tehakse seda ju minu eest. Küll ma otsisin nuppu autost, mis paagi peaks lahti tegema. Seda nuppu ei olnud. Ema arvas, et võib olla käib võtmega. Tuli endalegi meelde, et mu esimese auto paak avanes autovõtmega. Läksin nüüd lõpuks autost välja. Ei olnud ka võtmega. Küll ma nagistasin selle paagi kallal kuni lõpuks läksin abi paluma.

Üks meesterahvas oli just juttu rääkimas väljas teise mehega, kes istus veel autos. Segasin neid viisakalt ning palusin abi. Sellel hetkel ei saanud ma üldse aru, et tegemist oli selle sama joobes vennikesega, kellest ma kogu aeg tahtsin mööda sõita. Igaljuhul tuli ta mulle lahkesti appi. Kordas oma kasinas inglise keeles, et tema on maailma parim mees. Võttis püstoli ning hakkas tankima. Niimoodi pidevas kirdetuulest viltu olles rõhutas, et ta teeb seda ainult minule ja just selle pärast, et ta on maailma parim mees. Ma lasin tal tema mantrat korrata ning ütlesin vahele, et pangu paak täis. Vastuseks sain jälle, et tema on maailma parim mees, aga paaki täis ei tohi panna. See ei ole hea. Ma lõin käega.

Selle aja peale tuli ka bensiinijaama mammi oma putkast välja ning meeletute emotsioonide saatel sain ma aru, et mammi oli mehe peale pahane. Nimelt oli ta ju oma auto jätnud teise tankimispüstoli juurde ning nii ta blokeeris mitmeid autosid, kes soovisid tankida. Mees karjus vastu, et teda ei tohi segada, sest tema aitab neiut. Sellise emotsionaalse dialoogi peale oli ka minu auto paak täis saanud. Läksin sisse maksma. Vaene mammi oli mures, kas see joodik tüütas mind liiga palju. Oleks see mammi vaid teadnud, et ma ise lolli peaga läksin temalt abi paluma 🙂

Edasi oli tee Bressosse sündmustevaene. Ma ei võtnud hotelli Milaano linna, vaid Bressosse. Kuna mul oli vaja auto kuhugi turvaliselt ning tasuta parkida ning järgmise päeva plaan oli Lugano, siis Milaanos ei olnud linna lähedus meile määrav.

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s