Asjaajamine Ajmani moodi vs Eesti VM

Enne kui kirjutan oma lõpututest seiklustest Ajmani bürokraatia veskis, soovin siiralt tänada Eesti Välisministeeriumi. Nimelt nende professionaalne abistamine viis tulemuseni, et sain oma passi kätte Saksa konsulaadist Dubais kõigest nädalaga peale taotluse esitamist.

Kuna minu eelmisest sõrmejälje andmisest ei olnud möödunud 5. aastat, siis sain anda PPA-le digitaotluse. Enne taotluse andmist ning riigilõivu tasumist pidin saama VM kinnituse, et mingi EL välisesindus nõustub mu passi AÜE-s väljastama. Positiivne vastus tuli Saksa konsulaadist. Nüüd oli roheline tuli, et taotlus koos riigilõivudega sisse anda.

Kahjuks tuli välja, et VM ei saa menetleda minu avaldust, kuna ma olen Tallinnasse sisse registreeritud. Nüüd pidin veel ennast Eestist välja kirjutama, mille ma tegin ajutise väljakirjutamisena ning VM töötaja abistas mind asja vormistamisega.

Nädalaga oli pass Dubais ning mulle saadeti isegi natuke noomiv e-kiri Eesti VM-s, et Saksamaa on teinud mulle suure vastutuleku ning ma peaksin kiiremini passile järgi minema. Jah, saan aru, kuid inimesed käivad isegi siin riigis tööl ning kui vahele jääb nädalalõpp ning jõulupühad, siis on keeruline nii kiiresti reageerida. Samuti tuleb mainida, et passile saab järgi minna viiel päeval nädalas, kuid ainult tund päevas. Passi väljastamine oli ainult kella 09:00-10:00ni.

Kui ma lõpuks konsulaati jõudsin ning 15 min varem koha sisse võtsin enne avamist, oli minu ees juba 5-6 inimest. Kell oli juba pool kümme ning mul käis peast läbi ka mõte, et peale kella 10:00 öeldakse mulle, et tule homme jälle. Õnneks sain oma passi ilma igasuguse viperusteta kätte. Naine letis hakkas rääkima minuga kohe saksa keelt. Mina selle peale, et sorry ma ei oska teie keelt. Kohe neiu hüüdis, et ohh sina oled siis see Eesti tüdruk. Ilmselgelt ei käi palju eestlasi seal oma dokumente nurumas 🙂

Kui Eesti VM ning Saksa konsulaat oli oma töös kiire ning täpne, siis seda ei saa öelda Ajmani bürokraatia masina kohta.

Mõned nädalad tagasi pidin tegema meditsiini testi, et oma elamisluba pikendada. Helistasin päev ette ning küsisin, mis dokumente läheb vaja. Sain selge ja lihtsa vastuse, et ainult passi ja viisat. Mina seda muidugi ei uskunud. Praktika näitab, et läheb märgatavalt rohkem dokumente vaja. Nii tegin passist ja viisat ja ID-kaardist mitu koopiat ning isegi 4 passipilti võtsin kaasa. Kõike neid läks muidugi kohe vaja.

Kui ma olin enda üle uhke, et olin mitu korda käimist ennetanud, tuli kohe järgmine pauk. Minult küsiti firma tegevusloa koopiat ning tööliste nimekirja süsteemist. Ma vaatasin suurte silmadega otsa ning küsisin, et kui palju töötajaid käib ringi tööandja tegevusluba taskus. Mul ei jäänud midagi üle kui sõita kontorisse ning küsida vastavad koopiad.

Tegevusloa koopia saanud, liikusin tagasi “Happiness Station”-sse, nagu nad siin riigis oma riiklikke teenindusbokse kutsuvad. Nüüd kui palusin neil töötajate nimekirja süsteemist välja printida, tuli välja, et tegevusloa koopiast ei piisa. Neil on vaja immigratsiooni kaardi numbrit. Seekord saatis ülemus pildi whatsappis kaardi mõlemast poolest. Naised uurisid seda ning leidsid, et neil ole vaja mitte kaarti, vaid A4 paberil olevat allkirjastatud avaldust koos numbriga 🙂 ülemus sai jälle dokumentides tuhnida ning saatis ka selle mulle mobiili. BINGO. Nüüd peale 3 tundi seiklust sain lõpuks avalduse sisse antud ID-kaardi uuendamiseks ning vajalikud paberid, et suunduda röntgenisse ja vereproovi.

Üllataval kombel oli mu meditsiini test kinnitatud 3h peale vereanalüüsi andmist. Tavaliselt kulub selleks kuni 48h. Seekord tuli meditsiinilise testi vastus kiiremini kui mu suur tahe saada mööda “Happiness Station”i õnnelikest töötajatest.

Mingi hetk viskas mul kõik üle ning ütlesin, et kurat ma teen need testid Dubais. Selle peale väitis neiu minu vastas, et see ei ole lubatud. Tõesti? Ma tegin Dubais oma testid 2 aastat tagasi ning paar kuud tagasi tegi seal minu tuttav. See selleks. Kellega sa siin ikka vaidled?

Sain oma dokumendid kätte ning andsin need üle ülemusele, et ta jätkaks töölepingu uuendamisega ning viisaprotsessiga. Minu lauale potsatas tööleping tööministeeriumi süsteemist, kus mu nimi oli LINA, rahvus ASTONIA ning dokumendi numbriks oli kehtetu pass. Kui palusin vähemalt õige dokumendi number panna, siis sain vastuseks, et lepingu muutmise eest on riigilõiv 80 eur 🙂

Ma usun, et kõigil meil mingi hetk passinumber muutub ning see on riigile jälle hea teenimise nipp. Mina keeldusin seda maksmast ning lasin töölepingusse jätta vanad ja vigased andmed. Kui viisa sai valmis, võtsin oma sammud taas “Happiness Center” poole, et veenduda, et viisa kleebitakse õigesse passi ning et viisa peal oleks uue passi number. Seekord sain siis niimoodi hakkama.

Minu kõrval oli üks mees, kes tuli surmatunnistusele järgi. Tema ironiseeris “Happiness Center ” nime üle. Ja õige kah, mis õnne sa otsid kohast, kus sulle väljastatakse lähedase surmatunnistus 🙂 vot see oli minu tüüpi mees 🙂

Nii, et tehke ise omad järeldused. Kas elu Eestis on ikka nii sitt nagu me igal pool näidata püüame? Mina usun, et mitte 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s