Snorgeldamine Mafial

 

Snorgeldamine oli kolmas kõige huvitavam tegevus peale safarit ja vaalhaidega ujumist. Meeldivaks tegi veel päeva asjaolu, et väike paat oli ainult meie päralt ning me ei pidanud teiste turistidega arvestama.

Võtsime küll isale kaasa snorgeldamisvarustuse, kuid ta siiski loobus otsustaval hetkel ning jäi paadist kalu vaatama. Meie snorgeldamisprogramm nägi ette “Big Rock” ja “Small Rock” külastust. Suure kalju juures väga palju erinevaid kalu ei olnud, kuid see-eest oli seal rohkem koralle. “Big Rock” ja “Small Rock” jäävad kohe Chole Bay piirile, kus laht kohtub ookeaniga. Kohati oli isegi natuke hirmutav enda selja taga suurt laia ookeani näha teades, et ka tõus on juba alanud.

Big Rocki juures ujusime veest väljaulatuvale rahnule ringi peale. Nägime mitmesuguseid värvilisi kalu ning koralle ning sealt liikusime edasi kohta, kus pidi olema kohe väga palju kalu. Seal nägime hordina kollaseid ning valge-musta kirjuid kalu ning isegi üks suur Napoleoni kala jäi minu kaamera ette.

Seal oli kalu kohe nii palju, et isegi isa sai suurest meelelahutusest osa. Kuigi me ei olnud veel nö driftingu paigas, oli siiski tunda, kuidas meri meid kaasa kiskus. Seda rohkem pidin emaga ka oma ujumisoskusi kasutama, et jääda soovitud trajektoorile.

Meie kolmas snorgeldamispaik oli “Small Rock”. See oli minu üks huvitavamaid kogemusi. Seal me tegime driftingut. Ma pidin muidugi diplomaatiliselt emale tõlkima, et kui nüüd vette hüppame, siis vool on väga tugev. Isegi kohe nii tugev, et ega sa ise väga palju oma liikumissuunale kaasa rääkida ei saa. See tegi mu ema muidugi murelikuks. Mees, kes meiega snorgelas, andis korraldused kummalt poolt paati peame vette hüppama ja nii me läksime.

Veevool oli oodatust märgatavalt tugevam ning aegajalt vaatasin hirmuga, ega see mind vastu väikest kaljut ei pressi. Samas hoidsin ka emal silma peal, kes arusaadavalt oli enne vette hüppamist mures. Kuna me liikusime vooluga kaasa, siis meie paat sõitis juba meile ette, kus ta sai meid peale haarata. Samuti mees, kes meiega vees oli, hoidis asju kontrolli all ning pööras emale piisavalt tähelepanu.

Selles driftingu paigas nägin ma ka suurt kilpkonna, kes rahulikult loivas korallide vahel. Kuna ema suurt kilpkonna ei näinud, siis pandi meid uuesti paati ning sõitsime tagasi, et veevool saaks meid uuesti oma teed viia. Ema ei olnud eriti õnnelik, kuid natuke moosimist ning ta pani lestad jalga ning maski pähe. Selle peale käskis ta ka mul kohalikele poistele tõlkida, kuidas ma sunnin oma 60-aastast ema sellist ekstreemsust läbi tegema 🙂

Peale teistkordset katset otsustasime tagasi randa sõita, et vaadata, kuidas sõbrannal seal kauplemine läheb. Rannas suutsime osta ka paar kohalikku maali ja muid suveniire. Isa sai ka vette ujuma, sest paadi pealt ta saab küll vette, kuid kahjuks paati tagasi ei õnnestu tal kuidagi saada 🙂

Päikese loojudes võtsime oma jalgrattad palmi najalt ning hakkasime tagasi väntama. Isa, kes tavaliselt mäest ülesse tuli ratas käevangus, suutis meie viimasel päeval ka klassi näidata ning meist mööda tuhiseda. Tegelikult tema viimaste jõuvarude kokkuvõtmise põhjus oli asjaolu, et ma filmisin meie rattasõitu 🙂

Hotelli tagasi jõudes valmistusime oma viimaseks õhtusöögiks Mafia saarel ning pakkisime hoolega oma kotte. 08.11 hommikul läksin vanematega veel varahommikul ratastega randa ning siis oligi aeg Mafia saarega hüvasti jätta.

Mafia saare lennujaamas tegime oma viimased sisseostud ning ootasime oma lendu Dar Es Salaami, et siis sealt edasi kohe Sansibari sõita. Lennuk jäi hiljaks ning me muudkui ootasime ja ootasime. Ühel hetkel tekkis ka minus ärevus, kui kellaajaliselt pidi lennuk juba 50 min Darist väljuma, kuid meie lennuk polnud veel Mafia saarelegi jõudnud.

Õnneks oli meil jätkulend sama firmaga, mis tähendas seda, et Dari lennujaamas tegime meeletu lennukivahetuse ning ülejäänud turistid pidid ootama, millal perekond Pihu kavatseb lennule ilmuda 🙂

Lennukist väljumisega ja turvakontrolli läbimisega oli meil nii kiire, et mind kutsuti isegi tagasi. Nimelt tahtsid nad üle täpsustada, kas lennujaama töötaja oli kaasa haaranud õige pagasi.

Nüüd olime valmis järjekordseks lennureisiks ning seekord juba Sansibari 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s