September – minu ranna hooaeg!

Minu pikk suvi araabia klientidega on läbi saanud ning saan oma päevi rahulikumalt võtta kuni turistid põhjamaalt hakkavad Dubaisse saabuma. 01. septembri auks läksin kohe ka sõbraga randa. Me alati naudime Al Mamzari rannamõnusid Dubais.

Al Mamzar ranna-ala jaguneb põhimõtteliselt kolmeks: tasuline rannapark, tasuta ranna-ala laguuni ääres (otse vastu Sharjah emiraati) ning Deira suunas olev tasuta rand. Minule meeldib Deirale kõige lähemal ranna-ala, sest seal on piisavalt päikesevarje ning samas on vesi liikuvam kui seda laguuni ääres.

Läksin sõbraga vette ning randa liikus väliste tunnuste põhjal üks tõsine India mees. Käes pamp isiklike asjadega, mille ta enda ümber kenasti maha asetas. Koheselt hakkas ta usinalt võimlemist tegema – ringutas, painutas ja sirutas. Rannas leidis aset ikka väga tõsine sport. Mul tekkis kohe sportlik huvi, millega selline sissejuhatus päädib.

Järgnes vööni vette minek ning kõik samas harjutused, mis sa tehtud kuival maal, leidsid aset ka vees. Kui ka treeningu teine ring sai tehtud, hakkas ta ujuma. Ei, ta ei laskunud vette ega liigutanud käsi ja jalgu, et edasi liikuda. Ta tegi õhus kätega ujumisliigutusi. Nii ta siputas õhus krooli ning rinnuli ujumist. Järgnes mõtlik paus, ta pööras end ümber ning läks veest välja. Võttis oma pambu ning enne lõplikku lahkumist otsustas minna vetelpäästjaga vestlema. Kahjuks ma ei tea, mis teemal see vestlus aset leidis, kuid ma olen kindel, et jäin ühest väga produktiivsest ning informatiivsest vestlusest ilma 🙂

Paar päeva hiljem suutsin ma randa tagasi minna peale väsitavaid koosolekuid. Seekord leidsin süürlase, kes soovis lahkelt minu päikesevarju kasutada. Loomulikult oli seal ka teisi vabasid varje, kuid araablastele on vist sisse kodeeritud, et kui näed üksikut naisterahvast, siis tuleb ju proovida :).

Peale 5. aastat Emiraatides jõudsin ka Al Hamriyah avalikku randa. Turistid kindlasti seda randa kunagi ei avasta, kui just tulevikus sinna hotelle ei ehitata. Erinevalt Al Mamzari rannast, kus ma tunnen end vabalt nii trikoos kui bikiinides, Al Hamriyah rannas olin ettevaatlikum. Otseselt ei ole keelatud seal bikiinides olla, kuid randa tuleb ka palju kohalikke oma peredega ning liiga napp riietus võib neid häirida.

Rand on ise suur ning eraldatud väikeste kaidega lahesoppideks. Antud rannas ei ole rannavalvet, mis teeb veelgi ettevaatlikumaks seal ujumise. Rannas on sildid, kuidas elustada inimest ning mida teha kui jääd veevoolu, mis rannast mere poole tagasi tõmbab. See kõik tegi muret isegi mulle, kes ma ei kahtle oma ujumisoskuses ning ei pelga ka sügavat vett. Kui Al Mamzar jääb nö laguuni äärde, siis Al Hamriyah rand on otse merele ning muidugi ei ole seal ka boisid, et märkida kuhu maani võib ujuda. Selles rannas ei läinud ma sügavamale kui rinnust saadik, sest ohutus eelkõige :).

Randa jõudmine oli omaette katsumus. Kuna ma teoreetiliselt teadsin, kus rand asub, siis tuli kasutada kõikvõimast Google kaarti, vaid maantee mahasõidult kuni rannani. Google kaart juhatas mind täpselt mošee ukse ette. Nii palju oidu ühel blondiinil oli, et mitte kohe trikooga mošee parklast vette joosta. Nii ma sõitsin sündsalt mošeest ohutusse kaugusesse 🙂

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s