Elu tuleb huvitavaks elada…

Alates eelmise suve lõpust on mu elu isegi mu enda jaoks huvitav olnud. Ma pole oma siin elatud aastate jooksul kunagi nii tihti Eestis käinud kui viimase aasta jooksul.

Ma olen viibinud UAE-s pea kõikide võimalike viisadega. Ainult abikaasa viisa veel puudub :). Suve lõpus otsustasin jääda Emiraatidesse nö viisavaba Schengeni kokkuleppega, kus EL ja UAE tegid kokkuleppe, et meie laseme kohalikud Euroopasse ilma viisata 180 päeva jooksul 90 päeva ning sama kehtib EL kodanike kohta. Kokkuleppe erinevus oli vaid selles, et siiani ei jälginud UAE seadust ning me saime pugeda läbi seaduseaugust ning 90 päeva täitudes tegime nö “Visa Run” Omaani ja tagasi. Alates jaanuarist minu õnnetuseks hakkasid ka siinsed poisid seadust jälgima ning olukord muutus keeruliseks 🙂

Jaanuar oli mu elu kulukam ning kiireim kuu. Enne kui mu 90 päeva täitusid oli mul 9 päeva aega, et hankida uus viisa või riigist lahkuda ning mu töö ning kliendid olid juba ootamas reise ja teenuseid. Suurest ahastusest ning viimasest õlekõrrest haarates proovisin ma teha Visa Runi Dubais oleva firmaga. Nad keeldusid mind isegi auto peale võtmast, sest olukord oli nii kui nii lootusetu. Kuna ma ei anna alla, siis võtsin oma auto ning sõitsin Khasabi piiripunkti Emiraatide põhjapiirile. Nii palju mul oidu oli, et ma ei läbinud uljalt Emiraatide passikontrolli, et siis Khasabisse lõksu jääda ning järgmised 90 päeva Omaani kalameestega kala püüda, kuni mul uuesti luba antakse riiki siseneda.

Piiripunktis tehti mulle puust ja punasest selgeks, et pean paari päevaga riigist lahkuma. Kohalik passikontrolli mees vabandas ette ja taha, et ta ei saanud mind aidata ning nii ma sõitsin tagasi koju Ajmani. Lennupilet oli tellitud oma viimaseks 90. päevaks ning võtsin suuna lennujaama. Lennujaamas ei lubatud mul passikontrolli läbida, kuna süsteem näitas, et ma olen olnud üle lubatud viisa aja. Sellega ma ei olnud nõus, sest ma olin oma 90 päeva üle lugenud nii söögi alla kui söögi peale. Mind suunati edasi migratsiooniametnike poole.

Seal ma näitasin oma passi ette ning nad samuti keeldusid uskumast, et nende süsteemis võiks viga olla. Ma ei andnud alla. Ma käskisin neil vaadata passitemplit, millal ma riiki sisenesin ning hakata lugema 90 päeva sellest. Nii see vaene vennike arvutas kalkulaatori ning sõrmede peal, kuni kutsus sõbra appi. Nii me seal istusime ning tegime 3.klassi matemaatikat ning lõpuks lõid nad mu passi riigist lahkumise templi 🙂

Eestis kannatasin kehva suusailma pea kaks nädalat ning siis mu aeg hakkas läbi saama. Uued kliendid hakkasid juba saabuma ning mina kükitasin ikka veel Eestis. Vahepeal olin ma teinud kokkuleppe oma eelmise tööandjaga, et ta teeks mulle viisa. Kuna viisaseadus muutus karmimaks ning on palju tahta, et firma PR, kes on oma tööd teinud 20 aastat teaks seadust….ikkagi professionaal Indiast 🙂

Igaljuhul minu aeg sai otsa ning ma võtsin oma elu ühe hullumeelsema riski ning astusin Dubai lennukile. Kuna ma tulin ühesuuna piletiga, siis oli mul õnne juba lennujaamas. Nimelt seaduse järgi võime turistina riigis viibida kuni 90 päeva, kuid meil peab olema ette näidata edasi-tagasi pilet. Õnneks ei küsitud seda Helsingi lennujaamas. Nii olin kaks probleemi ületanud: sain lennule ühesuunapiletiga ning Helsingi ei näinud, et mu 90 lubatud päeva olid juba täis 🙂

Dubai lennujaama jõudes hakkas aga õige nali pihta. Ma teadsin väga hästi, et ma ei saa riiki siseneda enne kui mui elamisluba migratsiooniametis valmis saab. Mulle lubati, et saab korda 24h, kuid ma teadsin isegi, et see on kellegi India unelm. Varuplaaniks oli, et kehvemal juhul pean ööbima mõned ööd Dubai terminali hotellis.

Lennujaama saabudes otsustasin mängida lolli ning marssisin julmalt passikontrolli. Muidugi saadeti mind sealt otsejoones migratsiooniametnike juurde 🙂 Ma andsin neile oma passi ning võtsin koha sisse etiooplaste, nepaalaste ning teiste värviliste kõrvale. Ma paistsin seal ainuke muretu viisaprobleemiga inimene. Pärast tund aega istumist kutsuti mind liistule. Nad küsisid, kuidas ma end tunnen ning minu vastus oli nagu oleksin muretu suvitaja 🙂 Nende süda heldus ning andsid mulle 96h transiitviisa eeldusel, et teen koha lennupileti Omaani ning näitan, et lahkun riigist 96h pärast. See transiitviisa päästis mind palju, sest selle aja jooksul pidi valmis saama mu elamisluba ning nende 96h sisse jäid mul palju kliente, keda teenindada.

Ma tegin usinasti oma tööd ning mu 96h sai läbi ning elamisluba polnud ikka valmis. Ma olin valmis sõitma Omaani, sest mis mul veel ühe puhkuse vastu olla saaks 🙂 Meie firma PR aga tegi oma elu professionaalsema soovituse ning ütles, et ma ei lahkuks riigist, vaid ootaksin elamisloa valmimist ning maksaksin nende päevade eest trahvi, millal ma riigis ilma viisata olen. Muidugi ei läinud asjad nii nagu ta soovitas. Kohe paari päeva pärast tuli vastus, et mu elamisluba on tagasi lükatud, kuna Transiitviisa ei ole “transferable” ning selleks pean ma riigist lahkuma ning alles siis uuesti elamisloa taotluse sisse andma.

Nii ma olin järgmine hommik Sharjah lennujaamas, kus ma kokkuvõttes maksin nii trahvi kui ka nädalase puhkuse Omaanis :). Maandusin Muscati lennujaamas ning helistasin oma sealsele partnerile, et ta mulle lennujaama vastu tuleks ning hotelli viiks. Esimene küsimus temalt oli, et kas ma võiksin teda kasvõi korra natuke varem ette hoiatada, mitte alles siis, kui ma juba lennujaamas istun 🙂

Igaljuhul puhkus möödus kaunilt. Sain oma sunnitud puhkuse, mis võimaldas mul lõpuks ometi korralikult välja puhata. Aktiivse sotsiaalmeedia kasutajana organiseerisin oma päevad ja õhtud nii, et nädalase puhkuse jooksul ei vahetanud ma kordagi Omaani riaale. Isegi tagasiteel lennujaama suutsin ma leida mehe, kelle oli lend samal päeval ja analoogsel kellaajal. Mis saaks mul olla selle vastu, et pakkuda seltsi teel lennujaama 🙂

Nädal möödus ning siis hakkas mul seal ka kiire. Dubaisse oli saabumas suurem grupp ning mu sõbranna oli samuti tulemas. Mu ajastus on alati olnud briljante. Kliendid saabusid 23.02 15:30 ning sõbranna maandus 24.02 03:00 ja mina maandusin DXB lennujaamas 23.02 16:00.  🙂

Tundub, et kõik oleks olnud nüüd läbi, kuid kus sa sellega. Üks asi on see, et sa saad viisa, kuid teie samm on Meditsiiniline test ning peale seda elamisloa passi kleepimine. Muidugi kõigil on aega palju. Ma küll ütlesin, et pean saama passi kätte enne 20.03, sest pean sõitma Eestisse eksamitele. 09.03 ei olnud mul ei passi ega ka viisat passis ja Ajmanis läheb Meditsiinilise testi tulemuste saamine oma nädal ning sealt edasi veel 4-5 päeva enne kui passi kätte saan ja võtame sealt veel maha nädalalõpud, mil keegi ei tööta. Mul poleks olnud mingit võimalust saada pass kätte õigel ajal.

Peale väikest uurimistööd selgus, et Dubais on mõned kohad, kus tehakse meditsiinilist testi VIP teenusena ning saab tulemuse 4 tunniga. Maksin oma 150 EUR ära ning läksin testi tegema. VIP teenus on mugav, sest sa ei pea ka vereanalüüside ega röntgeni järjekorras seisma. Muide siin tehakse siiani röntgenit läbi pluusi. Jumal hoitku selle eest, kui peaksin oma paljast rinda teisele naisele näitama 🙂

Igaljuhul sain märtsi lõpuks passi kätte, käisin Eestis eksamit andmas ning nüüd loodetavasti on järgnevad kuud rahulikum elu. Olen siin oma sõbrannad ning vanemad ära võõrustanud, uuesti Sri Lankat külastanud ning oma tavalisse hullumeelsesse suverütmi tagasi kohanenud. Nüüd on mul eestlastega ühel pool ning jätkan araablaste Euroopasse saatmist:)

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s