Selle talve jooksul oleme siin üle elanud paar liivatormi, kuid tänane liivatorm ajas lausa kurjaks. Pool päeva meil nähtavust peaaegu ei olnudki. Hommikul 6. korruse aknast alla vaadates mina oma autot igatahes ei näinud….Päeval kontori aknast välja vaadates oli 45 korruseline pilvekõhkujate kompleks üle tee nagu pühitud. Eestis ma kogu aeg hädaldasin, kui lund hakkas rohkem sadama. Siin olen ma sellest aru saanud, et lumi sulab lõpuks ära, kuid see kuradi liiv pressib ju igast avast sisse. Hommikul tööle sõites kasutasin autol kojamehi liiva eemale peletamiseks, mis ilmselgelt ei ole hea nii esiklaasile kui ka kojameestele. Õhtul koju sõites oli auto kattunud täiesti liivaga ning mustast värvist me enam rääkida ei saanud. Nüüd olen kodus ning hakkan ükshaaval kogu elamist pesema, sest mul on tunne, et liiv on pressinud isegi külmkappi 🙂 Kui ma kunagi Eestisse naasen, siis ma olen suuresti veendunud, et ma keeldun vabatahlikult minemast isegi randa liiva peale päikest võtma 😀
