Minu hooaeg on ametlikult alanud :)

Kiirem aeg kontoris on möödas, kus sai poole ööni tööd teha. Nüüd olen oma vanasse rütmi tagasi saamas, kus uued lollused ootamas 🙂

Viimase nädala võib kokku võtta lühidalt: oleksin peaaegu olnud autovaras, voodi ostmise saaga ei ole veel läbi ning suutsin ka võõra mehe autosse istuda.  Kulla hinda olen ka käinud kauplemas.

Millest küll alustada? 🙂

Angiel oli soov natuke oma kulda müüa ning mina sain kinnituse, et väärisehted ei ole väärtuslikud. Kulla hind on nii madal ning kui seal on sees teemandid, siis neid isegi ei arvestata. Kõik käib kaalu järgi. Põhimõtteliselt teemandi väärtus langeb 20%-le. 10- ja 14-karaadise kulla võid lastele liivakasti mängima anda, sest sellel pole üldse väärtust ning neid isegi ei osteta tagasi. Kokkuvõttes 900 eur eest soetatud kullast sai Angie ca 280 eur. Nii, et ma käin uhkusega edasi oma hõbeda ja sirkooniga 🙂

Nädal tagasi ostustasin lõpuks endale voodi osta vanematelt saadud sünnipäeva raha eest. Ega mul palju valikuid ei olnud peale Ikea, kui ma just ei soovi üle kaunistatud araabia/india stiilis voodit. Mul oli ka kokkusaamine Dubais ning võtsin päevaks auto. Deiras oli mul juba probleeme auto ukse avamisega, kuid minu kaunis kolleeg oli parklas, kes abistas mind. Jõudsin ka kenasti Ikeasse, kuid seal mu seiklused algasid.

Kõige pealt leidsin voodi, mis oli just suure allahindlusega, aga pea pool voodi hinnast oleks koju toomine. Ma hakkasin kohe oma peas läbi käima kõiki kenasid noorhärrasid, kellega siin kohtunud olen ning kes kõik mind kindlasti aidata soovivad. Leidsingi mehe, kellel on väike kaubik tööautoks.

Plaan tundus nii veennev, kuni Ikea töötaja teatas, et neil ei ole lao võimalust ning kõik mis makstud tuleks kohe kaasa viia. Minu plaan oli nurjunud. Läksin kurvalt parklasse, et mis siis ikka. Eks homme on ka päev 🙂

Autoparklas ei suutnud ma enam auto ust avada. Ma olin endaga seal ikka meeletult ametis ning blond ei tulnud ka selle peale, et otsida üles kate, mille alt saaks ukse manuaalselt avada.

Kui mu mõistus oli otsas helistasin rendifirmasse, kes oma vigase inglise keelega üritas mulle selgeks teha, kuidas ust avada. Esmalt hakkasin ma seda kuradi kapslit eemaldama, et jõuda lukuni, siis olin õnnelik, et sain ukse lahti ja siis hakkas alarm tööle. Ma ei tulnud selle peale, et kui võtme toitesse panen, siis alarm kustub. Inimesed ümber minu vaatasid mind kui kriminaali, kes ärandab autot 🙂 ning ma isegi nägin turvameest minu poole liikumas 🙂

Kuna voodi jäi ostmata ning mu sõber sai voodile järgi minna alles järgmine päev, siis pikendasin autorenti ning võtsime uuel päeval ette uue katse. Vahepeal suutsin ma juba väga teaduslikud arvutused teha ning jõudsin tõdemuseni, et auto ukse avamisest on mul aega 5 sekundit, et auto käivitada ning vältida alarmi tööle hakkamist 🙂

Uus päev ootas mind ning peale tööd võtsin uuesti suuna Ikeasse. Mul oli täpselt teada, kus mingi osa voodist riiulil asub ning sihikindlalt hakkasin oma juppe kärule laadima. Kohe oli mul klienditeenindaja kõrval, kes ei usaldanud mind selles raskes toos. Kui kõik jupid olid peale laetud, küsisin täiesti siiralt ja naiivselt, et kas kokkupanekuks on kõik tarvikud pakis. Klienditeenindaja vastas, et jah kõik peale kruvikeeraja, aga see on ju igas majapidamises olemas. Selle lause peale jäin ma vaikselt talle otsa vaatama, millest sai ka tema aru, et kõik maalimas ei ole ikka nii elementaarne. Ta palus mul hetke oodata ning tuli tagasi ühe kena oranzi meistrimehe abipaketiga. Pani selle ilusti minu kärusse ning ütles, et vastu vaidlemata on mu kohustus see koju osta :). Nüüd on mul kodus haamrike, kruvikeeraja erinevate otsikutega, tangid ning veel mõned metallist asjad, mille otstarves ma päris kindel ei ole.

Jõudsime voodiga maja ette ning sõber palus mul kaubiku üle vaadata, et kas kõik asjad sai kaasa võetud. Muidugi tuli minult vastus JAH. Kodus voodi peaaegu kokku panduna jäin kukalt kratsima, et kus on see keskmine metallist pulk, mille peale voodipõhi kinnitada. Selle väikese pisidetaili unustasin ma ikka tema autosse. Endal ka natuke piinlik, kuid siiski saatsin sõnumi, et midagi on vist sinu autos. Hommikul sain väga iroonilise kõne koos küsimusega, et Liina, mis oli minu viimane küsimus sulle? :). Nüüd ta hakkab täna uuesti 40 km minu juurde sõitma, et see “pisidetail” minuni toimetada :).

Eile tegin natuke paanikat kohalikule. Pidin sõbraga kokku saama peale tööd ning teine ootas mind kenasti parklas. Ma tean, et tal on valge Lexus. Suure tuhinaga hüppasin kohe autosse. Kahjuks oli roolis hoopis mingi võõras mees, kes vaatas mind vapustus silmis. Ma ei tulnud ikka veel selle peale, et ma võiksin olla vales autos ning küsisin temalt, et kas ta on?  :). Minu küsimusele vastati küsimusega, et kes sa oled ja mida sa mu autos teed?  Selle lühikese aja jooksul suutis ka sõber helistada ning soovitas mulle tagumisse autosse istuda. No, kurat, peab neil siis kõigil olema valged Lexused mustade klaasidega 🙂

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s