Üle pika aja sain kätte raamatu “Lindude keel”, mis on nazira pärsia poeedi Attar Fariddini (1119 – 1230) samanimelisele teosele – sufistlik allegooria on siin eriti selge. Vaenukäo juhtimisel lähevad linnud otsima oma kuningaks valitud imelindu simurgi. Raske teekonna järel, mis nõrgematele üle jõu, saab neist pärale kolmkümmend, ja siis selgub lausa kalambuurselt, kuid seda sügavamõttelisemalt, et simurg polegi muud kui si murg, mis pärsia keeles tähendab “kolmkümmend lindu”: meie ise oleme kuningad, ise oleme jumalad