Siin uudiseid lugedes võtab kohe muige suule. Samad probleemid, mis meil Eestiski. Küll inimesed kihutavad autodega, küll ei taheta õppida riigikeelt jne.
Ma panin FB ülesse uudise, kus üks tark mees sõitis Dubais 260km/h. Eesti poistel tuleb veel natuke areneda, et selliseid kiiruseid Tartu maanteel välja võtta. Auto oli tuunitud nii, et maksimaalne kiirus oleks võinud olla kuni 350 km/h. Kahjuks 260 km/h kiiruse peal hüppas turvapadi välja ja juht pidi auto seiskama:)
Teine ja kohe hingele lähedane uudis tuleb India kommuunist. Nemad avaldavad pahameelt, et nende lapsed peavad keskkooli lõpetades ka araabiakeele eksami anda. Kas ei kõla probleem tuttavalt;) Araabia mentaliteedile kohaselt on nüüd siinsetele hindudele – nagu see teiste kohta ei kehtiks 🙂 – antud märgatavalt vähem aega kui meie tolerantsed eestlased, kes kogu elu loodavad, et sünnijärgne Eesti Kodanik võiks osata elementaarsel tasemel eesti keelt;).
Tegelikult on siinsetel muulastel elu palju kergem. Siin tahetakse, et laps annaks araabiakeele eksami kooli lõpetamisel. Nad ei pea aineid araabia keeles õppima. Seda on neilt ka palju palutud. Eks see ole rahvuse ja kultuuri eripära, aga kui on kellelgi millegi üle nuriseda või kui kellelegi tehakse liiga, siis üldjuhul on nad ikka ja jälle kodanikud Indiast. Pole ma kordagi kuulnud, et Lääne ja Euroopa kogukonnal oleks laste hariduse osas probleeme ning minu enda tutvusringkonnas käivad enamus lapsed araabiakeele kursustel. See on elementaarne austus riigi vastu, kus sa elad.
Riigis on üle 8 miljoni elaniku, kellest ainult 1,5 miljonit on kohalikud. Kindlasti on ka riik midagi väga valesti teinud, kui riigi kodanik on vähemus. See selleks. See ei võta ära iga indiviidi enda kohustust austada riiki, mis sulle leiva lauale toob.
Ma võin olla tige siin paljude lolluste ja idiootsuste peale, kuid kokkuvõttes annan endale aru, et kui ei meeldi, siis ma võin siit iga kell lahkuda. Ma ei ole siin selline pärl, mida tuleb kinni hoida.
Mul oli üks nädalalõpp, kus naabrid igast nurgast Diwalit tähistasid. Lärm oli meeletu ning toas olla oli pea võimatu. Kui palusin ühel seltskonnal natuke tasem olla, siis sain vastuseks, et neil Diwali ja pidu laialt. Mida iganes. Ma löön ka Jaanipäeval koridori lõkke püsti ja hakkan sealiha grillima ning joon end pildituks. Vot siis mingu oma Diwaliga sinna vihmametsa tagasi:)
PS: Eile sain DU-st kõne, et mu kaebus on rahuldatud ning SIM-kaart aktiveeritud. Ma küll ei jõudnud veel kuhugi kaebust kirjutada, aga ilmselgelt oli mu viimane teenindaja, kelle peal end välja elasin, edasi andnud vastava info kontorisse… “Whats up, angry bitch is on the way”:)
