Kuidas garanteerida kohting võhivõõraga?

Enne kui ma Eestit avastama tulin suutsin ma siin veel ühes Nigeeria mehes hämmingut tekitada 🙂 Ma soovisin saata sms kahjunõude asjus autoavarii põhjustajale, aga mingitel segastel asjaoludel läks sms teele valele numbrile. Sain kohe kõne mures tumedanahaliselt, mitte öelda, et neegrilt 😛 Ta siiralt ütles mulle, et tal ei ole isegi juhilube 🙂 Eks ma sain ka oma veast aru ning vabandasin nii kuis jaksasin.  Suhtlus venis nii pikale, et mees kutsus mu kohtingule. Voilaa. Aitab nendest date saitidest. Võtke lahti telefoniraamat saatke kuri kahjunõue ja asi hakkab liikuma 😛

Käisimegi mõned korras väljas. Kui mulle osutatakse niigi palju tähelepanu mu heleda nahavärvi pärast, siis aafriklasest kaaslane krutib veel tuure ülesse 🙂 Dubai bussijaamas olen juba nii tuntud kuju, et bussijuht kutsus mind bussi.

Sain ka lõpuks uue töökoha. Uuest kohast räägin lähemalt siis, kui viisa vahetatud ja uues kohas elu sisse seatud. Ei soovi siin midagi enne ära sõnuda 🙂 Koha vahetamisega kaasneb jälle bürokraatiaga  võitlemine. Esiteks kuna ma olen olnud oma töökohas alla 2 aasta, siis saan Ministry of Labouri poolt automaatse 6 kuulise töökeelu. Selle keelu saan eemdaldada kui edastan legaliseeritud haridusdokumendid, minu uus koht peab olema suurema palgaga ja vähemalt samaväärse positsiooniga. Saab tehtud! Pole probleemi.

Muidugi enda lollus oli see, et ma ei legaliseerinud oma dokumente ära enne kui Eestist lahkusin. Ei mõelnud, et mul neid siin vaja läheb….blondiin….Olukord aga selline, et meil ei ole siin saatkonda ning AÜE saatkond puudub ka Eestis. Mida teha? vastus lihtne. Tuleb üles otsida kõik võimalikud austajad. Soovitavalt eriti need, kes töötavad Emirates Airlines ´s. Oligi my Skype listis üks kena ja nägus Maroko noormees. Temaga sain dokumendid DHL´ga saadetud 10 eur eest, mil tavahind 93 eur. Pole paha :). Mees sõitis ühel päeval 40 km oma kodust, et tulla minuga 30 min kohtuma ning saata mu dokument. Ma olen talle siiani südamest tänulik, kuid ma usun, et ta ootas sellest kohtumisest enamat kui postipoissi mängida 🙂

Dokumendid jõudsid kenasti välisministeeriumisse ning siis suutsin siin juba ühe AÜE Välisministeeriumi kõnekeskuse töötaja peale häält tõsta. Olukord nimelt selles, et ma helistasin nende kõnekeskusesse, et üle küsida dokumendi legaliseerimise protsess, eriti olukorras, kus riikide vahel saatkonnad puuduvad. Teen naisele puust ja punaseks selgeks, et saatkonnad njetu ning ma olen saatnud juba dokumendi Eesti Välisministeeriumisse ning minu riigi VM tahab teada kas nad legaliseerivad originaaldokumendi või pean ka notariaalse tõlke tegema ning ka selle legaliseerima. Naine kogu selle pika jutu peale ütleb, et tulgu ma originaaldokumendiga neile kontorisse. Sellel hetkel läks mul silme eest mustaks. Ma küsisin ta käest, kas ta üldse kuulas, mida ma talle just hetk tagasi rääkisin? Ta sai selle peale natuke pahaseks ja ütles mulle eriti ülbelt, et tal ei ole selle jaoks aega ning et tema teeb seal üldse tööd. Vot see oli minu jaoks viimane piisk. Sel hetkel tõstin ma juba häält ning ütlesin, et ma helistasin VM kõnekeskusesse ning mina olen hetkel tema töö, kelle küsimustele ta hetkel peab vastama. What a F? Mind suunati peale seda kohe edasi mingile mehele. Tema käest sain kogu info kenasti kätte. Nad aksepteerivad originaaldokumenti, kui sellel on Eesti VM tempel. Selle kohta saadeti mulle isegi kinnitus meilile. Nüüd ootan, millal dokument siia tagasi jõuab ja siis saan veel 150 AED maksta siinne VM templi eest ja edasi saan minna juba oma esialgset viisat tühistama ning uued dokumendid sisse anda, et töökeeld eemaldada. Kusjuures keegi minu sõpradest ei usu, et ma sain AÜE VM üldse mingi vastuse ja seda ka veel kirjalikult. Eks ma olen siis piisavalt bitch, et minuga mitte jamada 🙂
Kusjuures mul oli vaja oma eestikeelsed dokumendid ka inglise keelde tõlkida. Kui te arvate, et siin on tõlkebürood, kes antud tõlget teeb, siis olete naiivsed. Mis oli siis resultaat. Ma otsisin tõlkebüroo, kes on AÜE VM kinnitatud ja kes teeb legaliseeritud tõlget. Võtsin nendega ühendust, ütlesin et teen tõlke ise ja nemad pangu see ametlikule alusele ja tembeldagu oma pitsatitega täis. Ja üks etapp oligi läbitud 🙂 Kõik on võimalik, kui midagi väga tahta 😛
Huvitavaks läks mul olukord siis, kui teavitasin tööandjat, et ma lahkun. Selleks ajaks olin seadused endale selgeks teinud ja oma tagala kaitsnud. Mees oli päris hämmingus ning märtsi palk, mis viibis oli mu laual tunniga. Pärast seda läksime panka asju ajama. Hiljem autos rääkis oma plaanidest ja mina olin nendes. Ma suunasin ta tähelepanu asjaolule, et kuu aja pärast mind enam ei ole siin 🙂 Ja siis hakkas monoloog tulema. Ma detailidesse ei lasku, kuid põhimõte oli selles, et tema on nagu minu Jumal tänu kellele on mul kogu see “luksus”. Kes mind lähemalt teavad, siis mõistavad, mis tegelikult nende jutumärkide vahel on aset leidnud. Ma kuulasin ta ideoloogilise ajuloputuse lõpuni, edasi liikusime ähvardusteni, mina ainult naeratasin ja viitasin seadustele. Tänaseks oleme olukorras, kus mees tellib mulle õhtusööke ning saadab teed ja kooki minu kabinetti. Eks ta on aru saanud, et tal on parem mind heaga ära lasta, sest kokkuvõttes olen mina talle kahjulikum kui tema mulle kui me asju sõbralikult ei lahenda :).
Tänaseks olen ma talle saatnud meili seadusepunktidest. Oma lahkumisavalduse olen üle andud paberkandjal, saatnud meiliga ning lõpuks ka saatnud kiirkulleriga. Olen täitnud kõik seadusest tulenevad punktid, mis tuleb täita, kui tööandja ei allkirjasta lahkumisavaldust. Seega ametlikult on minu viimane tööpäev 18.06.2013
Nüüd on vaja leida veel Sharjahs või Ajmanis elamine. See on juba omakorda teine huumorinurk. Kui nädalõpus käin veel kortereid vaatamas, siis selgitan lähemalt, mis siinsel kinnisvaraturul toimub.
Kogu selle jama vahepeal käin muidugi ka meestega kohtumas. Üks on olulisem kui teine 🙂 Viimasel ajal ma mehi nii väga ei ole ära kasutanud, kuna olen enamus ajast ühega veetnud. Käime kinos, mängime ludot ning naudime pakistani vürtsikat toitu. Ühel reedel kui Nav hõivatud oli, sain ühe teise mehega kokku, et lõunat süüa. Ma ise arvasin, et olen ülimalt kavalt tüdruk ning sõidan autoga siis Sharjahsse kui vennikesed palvetavad. Loogika ju töötas imeliselt. Teed peaksid inimtühjad olema ja vabadust kui palju. Teed olidki liiklejatest tühjad, kuid ma ei arvestanud, et 3-realisest teest hõivati 2 rada, et auto parkida. Põhimõtteliselt jäeti autod keset teed seisma, et minna palvetama. Kitsad teed, mis olid ainult üherealised jäeti auto keset piirjoont ning siis vaatad hirmuga peeglitesse, kas mahud läbi või mitte. Jõuan ilusti Sharjah City Centerisse ja siis läbi metsiku palavuse kõndides avastad, et keskus avatakse 2h pärast peale palvust. Igaljuhul sain tuttavaga kokku, nautisin head toitu ning sain selleks korraks jälle oma kroonilise mölapidamatuse rahuldatud.
Vahepeal olen suutnud veel esitada kaebuse panka, mis sain positiivse lahendi; olen oma pahameelt avaldanud postkontoris ja siis juba ka mainitud AÜE Välisministeeriumis. Võiks arvata, et ma olen tõeliselt problemaatiline tütarlaps. Kogu siinse elu võtaksin kokku ühe lausega ühelt oma FB cover photolt – “If idiots could fly, this place would be an airport” 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s