Juhiload käes, Eestis käidud, pass vahetatud – igati produktiivne aprill

Olen siin pikalt vait olnud, kuna elu vajab elamist. See, et ma enda elu alati keerulisemaks elan, seda teate te kõik. Mul oli kirja pandud sõidueksam 28.04, et saada kohalikud load. Ega ma muidugi olin ju eriti hoolas kui lennupileti Londonisse 25.04 broneerisin :). Kas muuta lendu või eksamiaega? Muidugi läksin ma viimase peale välja.

Telefoni teel öeldi, et varasemat aega ei saa, aga kui soovin hilisemat, siis pean isiklikult jälle kohale minema. Mis mul üle jäi. Kohale jõudes ma muidugi ei olnud nõus hilisema ajaga ning tungivalt soovisin saada aega enne 25.04. Sõidukooli ma ju nii kui nii ei läinud. Naine, kes mind teenindas tahtis minust vist lahti saada ja ütles, et ma mingu kapteni/juhataja juurde. Öeldud – tehtud. Ilus mundris mees võttis mu jutule. Ma näitasin oma lennupiletit ja kuidas mul on ikka vaja eksam aprillis ära teha. Mees tegi ühe kõne ja mind suunati naisteosakonda tagasi. Pika hambaga andis sama naine mulle uue eksamiaja 23.04 :). Eksam ise sujus kiiresti. Autos on korraga kuni 4 sõitjat ning mina sain fame´i nautida vaid 6 minutit. Sellega oli minu sõidueksam sooritatud. Hiljem täitsid ankeedi ja rikastasin Sharjah emiiri kukrut riigilõivu näol 🙂 ning 15 minutiga prinditi mu juhiluba plastikkaardile. Kuni 23.04.2023 olen legaliseeritud liiklushuligaan 🙂

Aprilli viimased nädalad olid üldse kiired. Eksam, intervjuud, reis Eestisse jne. 25.04 hommikul pidi mu lend minema Gulf Airiga Dubai – Bahrain – London. Lennujaama jõudes selgus, et lend Bahreini on määramatuks ajaks edasi lükatud tehnilise rikke tõttu ning mind suunati edasi Emirates Airlines lennule. Emirates lennu väljumisaeg oli 30 min hiljem ning see veel omakorda hilines 40 min. Pluss on muidugi see, et sain nüüd ka kliendina 3ndas terminalis sees käidud ja ka Emirates Airlines teenuseid kasutatud. Miinuseks oli asjaolu, et ma istusin veel Dubai lennujaamas kui minu Londoni lennule oli aega ainult 2h 🙂 Kuhu mul kiiret 😛

Lihtsalt infoks, et kui lennujaama bussi astusin, olin ma ainuke naine ja istekohti ei olnud. Ma suutsin tuvastada ühe eurooplase ja kaks araablast asiaatide keskelt. Ainukesed, kes mulle istet pakkusid koheselt oli see õnnetu eurooplane ja kaks araablast. Sellest järeldus, mis aasia riigid ei ole minu lemmikud 😛

Londoni lend kulges muretult – 7h magades ning siis algas seiklus hotelli. Sain õhtul sõbraga kokku, nautisin päikesepaistelist Londonit ja reaalsus jõudis kohale järgmine hommik, kui vihm ja udu vallutasid Londoni. Sain ka oma asjad Londonis ühele poole ning siis võtsin suuna Riiga. Lend Riiga oli puhtalt rahalistel kaalutlustel valitud.

Vanemad tulid Riiga vastu ja siis alustasime mängu “avasta Lätimaad”. Kui olime kuskil teelt valesti pannud ja end peaaegu Leedust avastades leidsime ka inimeksistentsi, et küsida teed. Minu isa logistilised tähelepanekud on muidugi vaieldamatult detailsed. Bensiinijaamast tagasi tulles oskas ta öelda, et meri ei ole kaugel. See andis meeletult enesekindlust ja kinnitust, et oleme ikka Tallinna poole teel 🙂 😛

Ma sõitsin pimedal teel ka mingist loomast üle. Ma ei teagi kas ta oli enne juba surnud või mina tegin seda, aga ma tahaks uskuda, et mina tema elupäevi ei lõpetanud :). Eestis oli elu kiire ning passi sain ka kiirkorras ära vahetatud. Naaberriigid hoidke alt. Siit ma tulen  😛

Tagasi lendasin mai alguses suunal Tallinn – Riia – Kiiev – Dubai. Riiga jõudes avastasin ma korraga paanikaga, et mu lend läheb kohe välja. Selgus siiski tõsiasi, et  mu kell on ikka veel AÜE aja järgi seatud 🙂 Kiievis oli mul aega ca 8h ning siin läks elu minu jaoks põnevaks. Ma loodan, et ma kedagi ei solva, kuid mina sattusin tagasi sovietti ja seda heas mõttes. Igas olukorras tuli mul lihtsalt muie suule. Borsipoli lennujaamas on 3 terminali, kuid pagasihoid on ainult ühes neist 🙂 Pagasiruum meenutas Poolas Auswhichi muusemi pagasiruumi. Tore vanem härrasmees istus seal nukralt kohvrite vahel ja kuulas vana raadiot. Teate selline raadio, mis meie vanevanematel oli, mida sai sangast hoida ning nuppu kruttides vahetasid kanaleid.

Kohver ära antud võtsin suuna Kiievi linnale. Buss, mis liigub lennujaama ja Kiievi rongijaama vahet on meie mõistes marsa. Mina mäletan selliseid busse veel Kohtla – Nõmme päevilt, kui vanaisal ja vanaemal sai külas käidud. Kiievi rongijaam osutus minule nii huvitavaks kohaks, et ma ei jõudnudki sealt kaugemale. Rongijaama peahoone on ilus seest, aga selle ümber käib õige elu. Tädikestel on rättidega maha seatud kraam müügiks. Kõige tähelepanuväärsem minu jaoks oli see, et liha ja kamarat müüdi täiesti lahtiselt maantee ääres. Said papitüki pealt valida, kas soovid seakõrva või -nina või hoopis kamarat :). Ukrainlased on vist ka väga magusalembelised, sest iga paari meetri tagant oli võimalik osta torti 🙂

Kui ma end raudteeümbrusega ammendasin avastasin, et nüüd on hilja arhitetuuri nautima minna. Võtsin suuna tagasi 40 rubla eest lennujaama. Lunastasin 11 rubla eest oma kohvri ja marssisin 3ndasse terminali. Kui ma lõpuks Dubaisse jõudsin oli ca 24h reisimist selja taga.

Jäin Dubaisse ööseks ning järgmine päev võtsin vabalt. Käisin kinos “Pain & Gain” vaatamas ja lõpuks tõi sõber mind ka koju.

Mai kuus olen siin jälle oma poisid ritta seadnud ning eks ma kirjutan nüüd millalgi ka neist pikemalt 🙂

2 comments

  1. “Mehed, Tallinn pole enam kaugel!” ) ja õnneks oleme meie siin Kohtla-Nõmmel jõudnud kiviajast välja- enam marsaid e. “kutsikaid” ei käi….

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s