Ma hakkan oma vanasse rütmi vaikselt tagasi saama :)

Mis ma siis siin teinud olen seniks kuni te mu uuesti siia üksinda jätsite?
Ma hakkasin lahendama oma autoavarii tagajärgi; üritasin leida lahendusi oma teistele probleemidele; uurisin töö- ja elamisvõimalusi Dubais; olin natuke aega pilkases masenduses ning nüüd hakkan tagasi saama seda Liinat, keda enamus tunnevad 🙂

Alustan oma autorendi kogemusest. Ma suutsin auto nii ribadeks sõita, et seda putitati 3 nädalat. Nüüd tuleb koht, kus mina kui rentija peaksin maksma autorendifirmale 2880 AED iga päeva eest, millal autot ei saa välja rentida. Ilmselgelt ma ei ole nõus sellega. Ühel päeval helistas mulle mingi vant Sharjah autorremondifirmast ning palus mul autole järgi tulla. Ma ei saanud üldse aru, mida ta tahab, sest tegemist ei ole ju minu autoga. Helistasin autorendifirmasse ja palusin neil ise enda autoga tegeleda :). Lõpuks jõudis kätte hetk, millal nad minult raha hakkasin nõudma. Ma võtsin oma lepingu ette ja araabiakeelses versioonis oli kõik ok, kuid inglisekeelses versioonis olid tõlkes ebatäpsused. Lõpuks üritas Mohammad mind ähvardada politseiga, mille peale ma ütlesin, et tulgu siia ja võtku mind auto peale ja lähme koos politseisse 🙂 Mulle meeldiks ka väga antud lepinguga politseid külastada. Lõpuks ajas ta end ikka end minu töö juurde ja ma selgitasin kohaliku araabiakeelse mehe abiga, et see leping on selline, millega ma võin kohtusse minna. Ta oli nõus alandama summat 2000 AED peale (ca 400 eur), mis oleks olnud auto deposiidisumma. Ma ei olnud nõus ka seda maksma :). leidsime kuldse kesktee, et mina maksan 1000 AED ja tema annab mulle kviitungi summale 2880 AED, millega pöördun kindlustusse avarii põhjustajalt antud summat välja nõudma ja kui saan raha, siis teeme summa pooleks. Kui see toimib ja kindlustus maksab, siis olen kokkuvõttes 440 AED kasumis 🙂

Hetkel tundub küll, et huumorit ja nalja nabani, aga kokkuvõttes sööb see kõvasti närve. Kogu aeg pead kalkuleerima ja vaatama, et sulle pähe ei istuta ja 400 eur ei ole ka just kõige pisem summa,  mida välja käia ja isegi mitte 200 eur 🙂

Jaanuari lõpp ja veebruari esimene pool oli üldse minu jaoks raske siin. Mida teha ja kuidas edasi on küsimused, mida ma endale iga päev esitan. Eks minu ambitsioon ja kärsitus on suurem ning kannatlikkus tagaplaanil. Kokkuvõttes pean ma endaga tööd tegema ja saama aru, kus on minu võimed ja limiidid. Paar nädalat masendust ning kui kaua sa ikka istud ja soiud. Elu läheb edasi. Kõik mehed on rivvi pandud, kes mind mis iganes eluküsimuses aidata saavad. Seda olen ma siin õppinud, et ilma tutvusteta ei tee sa midagi ning kui ei olegi kellegi abi vaja, siis oled sa lihtsalt suur õnneseen.

Eks ma nüüd siis kogun ennast ja hakkan jälle kõikvõimalike meestega väljas käima. Graafik on tihe ning vajab väga korralikku plaani, kuidas asjad jooksma panna nii, et ma punktisy A punkti B õigeaegselt jõuaksin. Ja kogu selle vahele peab veel UpTravel ka oma tööasjades jääma, sest reede on ainuke päev, kus saan kokku leppida kohtumisi Dubais.

Paar musternäidist kohtumisest meestega, mis jäid esimesteks ja ka viimasteks 🙂

1. Kui mees tuleb sulle autoga Dhaidi järgi ja siis ütleb, et tal on vist vaja autoga mehaaniku juurde minna. Lähme hüppame läbi ja siis sõidame Dubaisse 🙂 Mida mina selle peale tegin. Juhatasin ta esimesesse U-kurvi ja suunasin ta tagasi minu koju. Ta siiralt ütles, et ohh sa ei soovi mehaaniku juures olla nii, et ma tuleb võtan su pärast peale. Autost väljudes vihjasin, et võib pärast mehaanikut Dubaisse tagasi üksinda sõita 🙂 Mees, kontrolli oma auto üle enne kui naise välja kutsud….ja ma olen rassist – ta oli Indiast :). Ainuke kord kui tegin erandi ja erand kinnitas reeglit. Aga sellest pole hullu, mul oli 1h pärast juba uus transport Sharjah´sse.

2. Kohtusin enda vanuse noormehega. Kes on kindlasti väga siiras ning armas inimene, aga mina ei suutnud rohkem kui 40 min ja siis oli juba silme ees must. Esiteks mees jäi hiljaks. See selleks, ma olin ka ise teatud mõttes hõivatud :P. Ja siis tuli esmakordne kohtumine. Ta ei suutnud midagi rääkida. Ma kaevasin talt küsimusi ja vastuseid välja. Üritasin olla ettevõtlik ja küsisin maast ja ilmast. Kui ma olin 3 küsimust ära esitanud ja sain vastuseks hoopis midagi muud, mida ma ei küsinud, siis mul tekkis hämming:

a) ta ei saa inglise keelest piisavalt hästi aru
b) ma ei räägi selget inglise keelt
c) ta on nii närvis, et ta ei suuda keskenduda
Vahet ei ole, mis oli põhjus, mul ei olnud temaga enam midagi peale hakata. Mõtlesin vabanduse, et lahkuda ja läksin juba 1h pärast kinno :p Ta suutis mulel helistada siis kui kinos olin. Loomulikult ma tühistasin kõne. Järgmine päev tuli meelde, et tüüp helistas. Ma siis saatsin sõnumi, et a la olin hõivatud. Sain vastuseks, et ta on väga kuri. So what? Eks ma siis ei peagi rohkem midagi lisama 🙂 Paari tunni pärast tuli järgmine sms, et ta andestab mulle. Ma küll ei saanud aru, mille pärast ta andestab, sest ma ei ole milegi pärast vabandust palunud, aga see selleks. Kui tal sellest kergem hakkas, siis las käia 🙂

Nüüd mõned ilusamad näited:

1. Kui satud neljapäeva õhtul Sharjah´sse ning tahad olla üksinda ning oma elu üle järele mõelda, siis on hea jalutada 🙂 Mina sattusin nii hoogu, et ma ühel hetkel ei saanud aru, kus ma olen :). Jõudsin mere randa. Helistasin Nadeed (vist oli see ta nimi :P) ning ütlesin, et mul ei ole õrna aimu ka kus ma olen. Minu kordinaadid temale oli, et otse ees on meri ja seljataga ei ole midagi :P. Ta Sharjah´t hästi ei tunne  ning saatis oma sõbra Jumeirahst mind otsima. Mees tuli noo 50 km vahemaa pealt ning korjas mind oma Jaguariga ülesse. Nüüd ilmselgelt viidi mind International City´sse, kus mu sõber elas. Tema tellis mulle õhtusöögi, rääkisime juttu ja ööseks suunasin mehe oma kodus diivanile magama ja hõivasin ta magamistoa :). Ikkagi privileeg, et ma tema kodu just sellel päeval valisin :). Hommikul viis ta mind veel Deirasse ärikohtumisele 🙂

2. Kohtusin internetis ühe Pakistani mehega. Ta saatis mulle meili, millele suvatsesin vastata nii nädala pärast 🙂 Ja siis ta oli korraga mul Dhaidis oma sõbraga. Helistas ette, et 2h pärast on siin. Ma ei teadnud üldse, kes ta on ja milline ta välja näeb, sest ega kõiki ei jõua ju mäletada :). Ta helistas, et on kohal. Ma tuhisesin kodust välja nii nagu ma olin – ei mingit ettevalmistust, et vaadata üle oma riietus, välimus, soeng – Milleks? Ja korraga seisis mu ees nägu mees roosikimbu ja kingitusega. Mina ei suutnud isegi end normaalselt riidesse ajada :P. Sõitsime Masafisse ja mina sain oma kroonilise mölapidamatuse rahuldatud. Ma suhtlesin vist tema sõbraga rohkem kui ta endaga, aga see ei olegi ju tähtis. Peaasi, et ma rääkida sain 🙂

Ülejäänutest meestest räägin nädalalõpus, sest ma pean siin uut graafikut paika panema, kellega kuhu ja millal 🙂 Aga ma luban NO INDIANS 😛

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s