Buganda kuningriik

Buganda kuningriik on Ida-Aafrika vanim ja mõjukaim traditsiooniline kuningriik, mis moodustab tänapäeva Uganda keskosa, sealhulgas pealinna Kampala. Umbes 14 miljonit baganda rahvastiku esindajat annavad sellele kultuurilise ja poliitilise jõu ning kuningriigi nimi on andnud nime kogu Ugandale (swahili keeles “Uganda” tähendab Bugandat). Kuningriik sai alguse 13. sajandil, kui esimene kabaka (kuningas) Kato Kintu ühendas hõimud jahimeeste klannidest, luues Kintu dünastia. 17.–19. sajandil kasvas Buganda Ida-Aafrika suurimaks ja võimsaimaks riigiks tänu laienemisele, tugevale armeele ja tsentraliseeritud haldusele – nad vallutasid alasid Bunyorolt ja teistelt naabritelt. Briti kolooniaajal (1894) sai Bugandast Uganda protektoraadi keskus ning 1900. aasta kokkulepe kinnitas kuningriigi maad ja autonoomiat.

Tänapäeva kabaka Ronald Muwenda Mutebi II on 36. kuningas, kes valitseb alates 1993. aastast, mil Yoweri Museveni taastas kuningriigi pärast 1966. aasta keelu Milton Obote poolt. Kabakat toetab peaminister, 21 ministrit ja Lukiiko parlament (170 liiget), mis arutab kultuuri- ja kogukonnakaiku. Kuningriigil pole armeed ega makse, kuid see säilitab kultuurilise autoriteedi.

Bagandad on tuntud trummimuusika, tantsude (nt Bakisimba) ja rituaalide poolest – näiteks kwanjula (peigmehe tutvustus) on rõõmus pidu kingituste ja tantsudega. Matooke (aurutatud banaanid) on igapäevane toit, luganda keel on säiltatud läbi laulude ja juttude. Kuigi Buganda on Uganda osana ilma poliitilise võimuta, nõuab see föderalismist rohkem autonoomiat kultuuri ja hariduse osas. See on majanduslik ja kultuuriline mootor, kus Kampala peegeldab baganda eluviisi – traditsioonid elavad pulmades, festivalidel ja igapäevaelus. Buganda ühendab mineviku ja tänapäeva, olles Uganda identiteedi alus.

Buganda kuningriigi kõige austusväärsem koht on Kasubi kuningahauad. See kompleks on Buganda kuningriigi spirituaalne ja kultuuriline süda Kampalas. Need on UNESCO kultuuripärandi osa aastast 2001. Kompleks rajati 1882. aastal kabaka Muteesa I paleena Kasubi mäele, kattes 26,8 hektarit maad. Pärast kuninga surma 1884. aastal sai see kuninglike haudade kohaks, kus on maetud Mwanga II, Daudi Chwa II ja Edward Muteesa II.

Peahoone Muzibu Azaala Mpanga on ainulaadne heinast ja puidust ümmargune kuppelstruktuur, mis sümboliseerib baganda kultuuri ja esivanemate kummardamist – ainus koht Aafrikas, kus neli kuningat on ühes haudas. Kasubis toimuvad rituaalid, trummipeod ja tseremooniad, kus kabaka ja preestrid suhtlevad vaimumaailmaga. Kasubi haudade peahoone heinast koonuskatuse ja traditsioonilise sissepääsuga on baganda arhitektuuri ikoon.

Kindlasti on see koht, mida Ugandas käies külastada. See on midagi ainulaadset. Kogu kompleksi ümber on oma pühaduse aura. Naised ei saa sinna pükstega sisse. Väravate juures antakse naistele rätikud, et ümber siduda seelikuks. Kohalik giid annab põhjaliku ülevaate bagandade elust ning Buganda kuningriigist. Mulle meeldis meie giidi vaiksus ning aupaklikkus, millega ta ekskursiooni läbi viis.

Kuninga paleesse ei tohi jalanõudega sisse minna. Me jätsime oma sussid palee ukse taha ning läksime sisse sokkis ja paljajalu. Palees on sees eraldatud vall põhust, millest tavainimene ei tohi üle astuda. Seal on 4 kuninga säilmed ning ainult preestrid võivad minna sellele alale. Ma ei hakka rääkima kõikidest detailidest, mida seal tähele panna. Selleks peate ise kohale minema ning seda imelist kohta avastama 🙂 Räägin ma teile ka nende erilisest tekstiilist, millega on palee sisemus kaetud.

Kasubi kuningahaudade peahoone on kaetud seestpoolt pruuni tekstiiliga, mis valmistatakse traditsiooniliselt viigipuu koorest. See pruun, pehme ja vastupidav materjal on baganda kultuuri püha sümbol ning katab tohutud puidust talad, luues spirituaalse atmosfääri kuningate haudade ümber. Puu koored leotatakse vees, pekstakse puutokkidega kiududeks ja kuivatatakse päikese käes, saades pruuni, nahasarnase tekstuuri, mis on vastupidav niiskusele ja putukatele. Seest poolt kinnitavad hiiglaslikud puidust postid, kaetud samuti antud tekstiiliga, mis moodustavad 55 rõngast, sümboliseerides Buganda 55 klanni – iga klann on esindatud oma tootemiga (nt leopard, madu). See meetod tagab hoone hingamise ja pika eluea, olles näide Aafrika orgaanilisest arhitektuurist. 3 väiksemat rõngast on tehtud esimese kuninga poolt ning kõige pisem rõngas peaks olema tema pea ümbermõõt – see olevat olnud võimu sümbol.

See tekstiil ei ole pelgalt dekoratsioon. See on püha riie, mida kasutatakse ka kuninglike riietena, rituaalides ja surnu mähkimisel. 2010. aasta tulekahju järel taastati haudade katus ja sisemus täpselt samade rituaalidega: iga materjali paigaldamine nõuab preestrite ja kabaka nõusolekut, et säilitada side esivanematega. Tänapäeval on see materjal ka turismiatraktsioon – giidid näitavad selle valmistamist ja rõhutavad, kuidas see hoiab elus Buganda pärandit.

Kasubi hauakambri külastamisele järgneb ka väikese galerii külastus, kus saab osta antud tekstiilile joonistatud maale. Meiegi toetasime neid seal ning enamus meist ostis kaasa ühe püha ja rituaalse ning Ugandale ainuomase materjali. Pilt keeratakse rulli ning koju jõudes soovitatakse seda tagant poolt triikida. Nii läheb materjal sirgeks.

Kuigi meie giid rõhutas, et antud materjal on omane ainult Ugandale, siis see ei vasta tõele. Lõuna-Aafrikas kasutatakse seda traditsiooniliselt samuti tekstiili valmistamiseks. Tansaanias ja Keenias kasutatakse lehti söödaks ja ravimtaimena. See sobib ka paberi- ja köietootmiseks. Viigipuu kasvab laialt  ka Ida- ja Lääne-Aafrikas (nt Tansaania, Keenia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Nigeeria), kuigi nendes piirkondades kasvatakse seda peamiselt viljapuuna.

Ugandas, eriti Buganda kuningriigis, on antud materjal kultuuriliselt püha ja seotud rituaalidega. Kohalikud peksavad koort käsitsi spetsiaalse haamriga, mis teeb Uganda tekstiili kvaliteedi ja tähenduse unikaalseks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et materjal on levinud üle Aafrika, kuid Buganda kasutusviis ja pühalikkus on maailmas ainulaadne.

Neil on seal veelgi midagi või kedagi ainulaadset. Kasubi kuningahaudade valvurid kannavad eluajast kinnist perekondlikku kohustust, mis on baganda kultuuris püha ülesanne. Naisvalvurid (luganda keeles Nannamukaka ja Namasole) on 55 klanni esindajad, kes elavad kompleksis ja hoolitsevad kabakate haudade eest iga päev.​ Teenistus algab puberteedieas ja kestab kogu elu, sageli päritud emade kaudu – nad loobuvad abielust ja lastest, pühendudes täielikult rituaalidele. Nad kannavad traditsioonilisi rõivaid, valmistavad süüa surnutele ja juhivad tseremooniaid, olles ainukesed, kes pääsevad peahoonesse Muzibu Azaala Mpanga. See pole amet, vaid klannipärand. Iga klann vastutab oma kuninga haua eest, valvurid suhtlevad vaimudega ja vahendavad kabaka käske.

Bujjabukula sissepääsu valvurid on Kasubi kuningahaudade meeskaitsjad, kes valvavad peaväravat 24 tundi ööpäevas traditsioonilise puumaja taga, peidetuna läbipaistva roostikusest ekraani taha. Nad on perekondlikud kaitsjad, kes kontrollivad külastajate sissepääsu ja tagavad turvalisuse.​ Nad kannavad traditsioonilisi rõivaid, istuvad Bujjabukula väravas (puust postid, roostikuseinad ja heinakatus) ning juhivad külastajaid edasi – kontrollivad pileteid ja määravad giidid. Erinevus naisvalvuritest seisneb selles, et mehed valvavad välispiirkonda ja naised hoolitsevad haudade eest.​ See on osa Buganda kultuurist, kus valvurid on auväärne roll.

Meil oli au kohtuda Kasubi vanima meesvalvuriga. Ta on 101. aastat vana ning ta asus oma tööpsotile 16. aastaselt. Ta on oma ametipostil kuni surmani ning siis võtab teda töö üle tema poeg. Väidetavalt nad ei saa palka, kuid kuningas on neile heldelt jaganud maid. Kõik kasum, mida nad suudavad oma maal tekitada ongi nende palk. Näiteks tema poeg võib teha tavalist tööd – kas erasektoris või riigisektoris, aga kui ta isa peaks surema, siis ta peab jätma oma praeguse töö ning võtma üle oma isa kohustuse meesvalvurina. See on väga suur au asi ning mitte ebameeldiv kohustus.

Antud meesvalvuri ennast salgavat tööd on märganud ka Rooma paavst Fransiscus. Tema on kinkinud auväärsele valvurile roosikrantsi. Mul oli suur au temaga ka koos pilti teha. Palju jaksu talle ning loodame, et talle on antud veel piisavalt elupäevi oma püha kohustust täita.

Lisa kommentaar