Saabumine Mafia saarele

05.11 hommikul hakkasime oma 6-7h sõitu tagasi Dar Es Salaami võtma, et jõuda meie Mafia saare lennule. Teel lennujaama suutis autojuht ühe koera alla ajada, meile oleks üks buss peaaegu külje pealt sisse sõitnud ning muidugi loendamatud politseireidid, kus küsiti juhtidelt kas tulekustuti olemasolu või kontrolliti peegleid jne.

Kui olime juba lennujaamale lähedal ning meie juht soovis teha short cuti ja minna ummikutest mööda, peatas meid politsei. Juht sai trahvi selle eest, et ta küljepaken ei käinud alla. Mees oli kohe päris õnnetu. Mõned kilomeetrid eemal peatas meid järgmine politsei. Me juba hirmuga mõtlesime, et mis talle nüüd trahviks keevitatakse. Tuli välja, et see politsei oli mõistlik mees ning kinnitas, et aknaklaas ei saa olla põhjus, et talle trahvi teha. Ta soovitas meid lennujaama ära viia ning politsei jaokskonda tagasi sõita ning trahv tühistada. Nii nagu meile juht ütles, siis esitatud trahvi summa läheb politseil välja maksmisele, et alusetu trahvi välja kirjutas.

Muidugi see tee mida mööda me sõitsime oli ilma asfaltkatteta ning vihma oli äsja sadanud. Seega tundus iga kurv ülimalt ohtlik. Sellest hoolimata jõudsime lennujaama. Kui me oleme harjunud, et Terminal 1 on rahvusvaheline terminal ja Terminal 2 tavaliselt siselendude jaoks, siis Dar Es Salaamis on asjad vastupidi. Terminal 1 on siselendude terminal. See on väga pisike terminal ühe kohviku ja olematu suveniiripoega.

Meil oli võetud lend Coastal Aviationiga. Kui läksin nö check-in letti pardakaarte kätte saama, siis nad ei soovinud isegi kõikide passe näha. Nii ma näitasin ette enda oma ja A4 lehtele prinditi välja meie pardakaardid. Minu pardakaardiga oli ka raha kokku hoitud. Teisel pool lehte ilutses veel kellegi hiinlase lennupilet Sansibari.

Lennuk on 14-kohaline ning ilmselgelt väga väike. Suuremad inimesed võivad leida raskuski istekohale saamisega. Õnneks on lend ainult 35 minutit. Muidugi ei ole kinnitatud istekohti. Igaüks istub sinna, kus on ruumi ja kui oled õnnelik, siis saad ka piloodi kõrvale istuda.

Minu jaoks ei olnud see väikseim lennuk, millega reisida. Aastaid tagasi said Cessnaga Tallinna peal tiirutada. Sellest hoolimata käisid mul igasugused mõtted peast läbi. Eriti ajal kui me ühest suurest vihmapilvest läbi sõitsime. Piloot oli väga professionaalne ning nii õhkutõus kui ka maandumine oli väga sujuv.

Lõunal kella 16:00 paiku maandusime. Lennujaamas oli püstitatud ausammas ameeriklastele, kes 2003. aastal aitasid lennujaama ehitust finantseerida. Mafia lennujaam on üks hoovõturada ning üks putka. Selles putkas on tualettruumid, üks suveniiripood, politsei jaoskond ning 10 istepinki ootamiseks 🙂

Meremeta Lodge´i Abdul oli oma kuldse habemega meil lennujaamas vastas ning võtsime suuna Lodge. Mafia saare peamine keskus Kilindoni, mis on lihtalt saare suurim küla, jäi meie majutusest ca 20 min autosõidu kaugusele.

Teelt avanesid ilusad vaated kookospalmide saludele, maalilistele mafia hüttidele ning mis kõige tähtsam – see saar ei ole hullu turismi-impeeriumi poolt veel hävitatud.

Meremeta Lodge on lihtne, kuid üliarmas koht, kus peatuda. Mafia saare väga suur lisaväärtus on Abdul oma isiksus, kuid sellest lähemat juba teises artiklis.

Saime oma bungalod kätte ning mul oli kohe kiire, et randa avastada. Rand jääb Meremetast ca 1km kaugusele. Lodge´st saab tasuta rattad või Abdul viskab teid randa auto või võrriga 🙂 Meie võtsime rattad ning läksime teele. Kuna enamus Mafia saare hotelle, kaasa arvatud Meremeta Lodge, asub rahvuspargi alal, pidime ostma ka nö sissepääsupassi. See maksab koos maksudega 24 USD päev inimese kohta. Seal saate maksta kas sulas või kaardiga.

Peale formaalsusi jätkasime oma sõiduga Utende külasse. Jätsime oma rattad palmi najale ja astusime randa. Rannas saate kasutada teiste hotellide lamamistoole ning päikesevarje. Rannabaari hinnad on ka head. Õlu ca 2 USD.

Rannas käies peate arvetama tõusu ja mõõnaga. See ei ole küll nii hull kui Sansibaris, kuid siiski. Rannas on kohe kaluripaadid. Selleks, et ujuda vabalt peate natuke rannast paremale liikuma, kui ees seisvad kalapaadid häirivad. Vesi oli hästi soe ning kordagi ei tekkinud sellist karastusmomenti, et “1,2,3……läks”.

Päikeseloojanguga sõitsin vanematega tagasi Lodge´i, kus ootas meid juba ka rikkalik õhtusöök. Sellel ööl oli uni magus. Kuigi mul oli plaan kaua magada, siis pidime järgmine päev vara ärkama, et minna vaalhaidega ujuma. Uhh…..seda ma olin kogu reisi oodanud. Vaalhaide ja oma snorgekdamiskogemusele pühendan samuti omaette blogipostituse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s