Liwa ja Al Gharbia

Enne kui ma veel jätkan Omaani seiklustega soovin kirjeldada teile natuke AÜE lääneosa – Liwa ja Al Gharbia alasid. Nii mõnigi võiks arvata, et tegu on Saudi Araabia ääres asuva jumalast hüljatud piirkonnaga, kuid need alad peidavad endas nii kõrgelt hinnatud “musta kulda”. Samuti on see osa “Tühjast kvartalist”, mis on maailma suurim liivakõrb. 

Minu nädalalõpp algas hotelli broneeringuga ning minu ülesandeks jäi end ajada Dubai Sports City´sse, kus sõbraga teele asusime. Ilm oli pehmelt öeldes masendav. Kui Ajmanist sõitma hakates oli ilm ainult sombune, siis Dubaisse jõudes sadas juba ka natuke vihma. See ei morjendanud meid veel oma plaane muutma.

Abu Dhabisse lähenedes muutus ilma kuivemaks ning aina tuulisemaks. Kui olime juba ka Abu Dhabist mööda saanud ning jäänud jumalast hüljatud liivaväljade vahele, siis ei hoidnud ka enam midagi tuulel ja liival tagasi. Kohati oli nähtavus nii halb, et autoaknast välja ei näinud. Maanteel, mida me kasutasime, käis ka remonditööd. Suure tuulega olid plastmassist teeblokaadid lükatud sõiduteele. Me saime viimasel minutil pidama, et vältida päris korralikku liiklusõnnetust. Otsustasime helistada politseisse ning anda teada liiklusohtlikkust piirkonnast. Tuli välja, et me ei olnud esimesed liivatormi tulemuse ohvrid.

Lõunaks jõudsime Madinat Zayed linna, mis asub Al Gharbias ning läksime kohe hotelli oma tuba üle kaema. Hotell ise on igati korralik ning toad väga mõnusad, kuid Madinat Zayed linnas pole mitte midagi teha. Minu broneering sisaldas ka kaameli farmi külastust, kuid selle jätsime ära ning need kaks kaamelit, kes hotelli ette aedtarasse olid toodud, need jäid meil ka lähemalt vaatamata.

Tegime väikese tiiru linnas. Linnas on ainult üks kaubanduskeskus, mis jääb alla isegi Ajmani kõige kehvemale “5 Dirhami poele”, kuigi seal toimub ka kaubanduskeskuse laiendus. Otsustasime, et sõidame 70km kaugusele Liwasse. Liwa on siis viimane põhjapoolne roheline oaas enne suurt tühjust.

Turistile seal muidugi väga palju vaadata ei ole. Leidsin guugeldades, et seal on kuningliku perekonnale kuuluv eksootiliste autode muuseum, mis on avalikkusele suletud. Kui maja hooldajale maksad 50 AED pistist, siis laseb su sisse 🙂

Samuti on Liwas paar kindlust, millel teeviidad puuduvad ning pead sinna minema vaid koordinaatide järgi. Me leidsime isegi ühe palee mäe otsas, kuid sinna ei lubatud meil minna. Sinna viis eratee, mis oli turvatud ning meid sunniti tagasi pöörduma.

Viimase väljakutsena võtsime vastu sõidu Tel Moreebi liivadüünile. Kuigi meie autoks oli tikukarp Suzuki Swift, andis meile julgust info, et sinna pidi viima korralik asfalteeritud tee. AÜE on olnud alati uhke, et Tel Moreeb on maailma kõrgeim liivadüün, mis on üle 300m. Seda juttu olen ka mina võidukalt oma klientidele Abu Dhabi ekskursioonidel jaganud. Sellest aastast on aga Omaan rekordiga ette läinud. Omaani aladel mõõdeti kõrgemaks liivadüüniks 455m. Noh poisid, tuleb ämbritega liiva juurde tassida 🙂

Igaljuhul see lisainfo meie plaani ei muutnud. Hakkasime liikuma Tel Moreebi suunas, mis iga aasta detsember-jaanuar korraldab suurt mootorspordi võistlus ning julgemad proovivad liivadüüni vallutada. Kui meie muretsesime oma Suzuki pärast, siis mingi vana BMW sedaan tõmbas teelt düünidele ning hakkas seal rallitama. Ja ta ei jäänudki esimese düüni taha kinni.

Lõpuks jõudsime me ka Tel Moreebini. Pean mainima, et sõit sinna oli elamusterohkem kui düün ise. Me ei olnud ka sellisel sportlikus vormis, et düüni vallutada, kuigi üks India kooligrupp oli jõudnud oma katsumustega juba poole peale.

Teel düünini kohtasime beduiiniperekondi, kes liivadüünide vahel kaameleid kasvatasid ning tegime ka teel väikest slaalomit, kui liivadüün oli pool teest enda alla matnud. Pimedas jõudsime tagasi hotelli, kus saime äikest ja müristamist ning ka törts vihma.

Laupäeval oli ilm palju ilusam ning tagasi koju jõudes oli lausa uskumatu, kuidas ma olin järjekordselt põgenenud halva ilma eest. Omaanis olles oli meil siin suur liivatorm ja väga jahe. Nüüd Liwas olles nautisin terve päeva kuiva ilma, samas kui Sharjahs, Dubais ja Ajmanis oli terve päeva sadanud.

Tagasiteel tekkis meil ärevus, kui pidime bensiini juurde tankima, kuid teele ei jäänud ühtegi bensiinijaama. Lausa uskumatu kui vähe on tanklaid riigis, mis hoiab endas 10% maailma naftavarudest.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s