Agra – City of Taj

DSC_016427.10 hommikul oli Pami meil vastas ning meie “Kuldne kolmnurk” võis alata. Pami küsis meilt enne, kas soovime sõita mööda kiirteed või minna “meelelahutuslikku” teed. Muidugi valisime me teise variandi. Meie teel nägime vist kogu ristlõike Indiast. Kindlasti nägime sellel teelõigul ära kõikvõimalikud liiklusvahendid alustades rikšadest ja tuk-tukkidest kuni suurte Tatadeni välja. Viimased on põhimõtteliselt nagu suured ratastel merekonteinerid. Kohati oli päris hirmus oma väikese Suzukiga nende suurte emalaevade vahel manööverdada.

Kui väljusime Delhi maakonnast ning sisenesime Uttar Pradeshi, siis õige India alles algas. Delhis tundus liiklus kaootiline, kuid alles Uttar Pradeshis algas tõeline kaos. Tuk-tukid, mis peaksid peale võtma maksimaalselt 4 inimest, pakiti kuni 10 inimesega täis (kui mitte isegi rohkem). See, et autod sulle vastassuunavööndis vastu sõitsid oli ka igati tavapärane. Peale rikšade ja tuk-tukkide oli samal teel nii võrrid, hobu- ja veisekaarikud ning see, et paar veist keset teed seisid ja mõtlesid, et kuhu nüüd edasi, oli ka täiesti tavaline. 

DSC_0208Maanteeäärsest puhtusest ei saa siin muidugi rääkida. Prahti oli igal pool ja külluses ning neid ei paistnud see isegi häirivat. Kui Hiinas nägin XiAni linnas kusevaid ja sittuvaid väikelapsi, siis siin olid end tee äärde ritta seadnud ka täiskasvanud mehed eksponeerides oma meheaud ning milleks teha paar sammu edasi ja minna puu või põõsa taha peitu.

Muidugi, mida tuleb öelda, India on riik, kus inimesed suudavad võtta miinimumist maksimumi. Meie mõistest prahist leiavad nad endale otstarve – kas võetakse jupid, et parandada teist või töödeldakse asi enda jaoks sobivaks. Tänava ääres oli näha isegi lapsi ja naisi, kes sorteerisid prügikotte. Indias visatakse vist asi lõplikult ära, kui see on tolmuks kulunud.

Pami juhtis teekonnal Agrasse ka meie tähelepanu erinevatele tuk-tukkidele. Vingem pill on lausa Itaaliast imporditud “Piaggio”. Samas näitas ta meile eriotstarbelisi tuk-tukke. Üks näiteks oli 2in1 – sõiduvahend ja samal ajal pressis suhkruroost mahla. 🙂

Maantee ääres nägime ka roosakast kivist sambaid. Pami ütles, et need on kilomeetripostid Moguli Impeeriumi aegadest. Iga post on 3km tagant, mis andis ülevaate distantsist ning samas seda viisi teatud postini toimetati ka kirju ja pakke, kus siis järgmine neid edasi viis.

Telliskivitehased olid neil ka huvitavad. Suur korsten keset põldu ning siis nad seal toimetasid ning telliskive põletasid. Peale 5-6 tundi sõitmist jõudsime ka Agrasse. Minu meeltes oli ettekujutus Agrast, kui puhtast linnast. Seda vist ainult selle pärast, et Taj Mahal on nii valge ja puhas. Igaljuhul asi ei läinud paremaks.

Jõudsime päikese loojudes oma hotelli. Hotell oli ilus, puhas ja tagasihoidlik. Õhtul pakkus Pami meile välja ka minna vaatama Taj Mahali tekkelugu. Meil puudus igasugune ettekujutus etendusest, kuid kuna õhtuga polnud meil midagi planeeritud ning väsimus veel jalust ei võtnud, siis olime Reiliga löögivalmis.

Teater oli meie hotellist ca 10 min autosõidu kaugusel ning sinna oli kokku toodud kõik turistid erinevast maailma osast. Meile anti vesi ja kõrvaklapid, kus saime valida endale sobiva keele. Kusjuures see oli tavaline, et mitmete vaatamisväärsuste piletihinda kuulus ka tasuta veepudel.

DSC_0118Pami soovitas osta kallima pileti ning võtta kohad esiridadesse. Seda me ka tegime. Me olime kogu selle ürituse suhtes skeptilised. Etendus ise oli üllatavalt meeldiv. Eriti sobib see Agra esimeseks õhtuks enne Taj Mahali külastust. See annab hea ajaloolise ülevaate, kuidas Taj Mahal tekkis ning samas India tantsudega läbipõimitud etendus koos oma suursuguste kostüümidega loob vastava meeleolu ning annab natuke aimu, kuidas rikas India elab ja elas. Kasvõi hetkeks sai unustada ukse taga oleva prahi ja prügi 🙂

Näitlemiskvaliteeti ma ei oska hinnata, sest nende ülemängitud emotsioonid on neile igapäevane ja meile nii “Bollywood”. Etendus ise kestis nii 2h kui ma õigesti mäletan ning pilet oli 1500 INR, mille sai kohapealt osta. Muidugi võib juhtuda, et saal võib olla välja müüdud, kui suuremad grupid sisse tulevad, nii et päev ette tellida ei tee paha.

28.10 oli meil väga tegus päev arvestades, et võtsime turismi atraktsioonid miinimumini. Päeva alustasime Punase Kindlusega, kus avanes meeletult ilus vaade Taj Mahalile. Kindlus ise oli ka suur, ilus ja võimas. Punasest kindlusest algas ka meie piin, kus kõik India perekonnad soovisid meiega pilti teha. Päeva ja reisi lõpuks olime sellest juba nii tüdinenud, et me lihtsalt keeldusime. Noored pubekad saatsime kohe pikalt.

DSC_0180Identne kindlus asub ka Delhis, kuid ma soovitan kindlasti külastada Agra kindlust. Seda põhjusel, et Delhi kindlus on enamuselt sõjaväe käes ning turistidele mõeldud ala on väga pisike. Punane kindus Agras on ka samas ainult 30-40% ulatuses turistidele avatud. Kõikide vaatamisväärsuste juures käivad teile järgi ka giidid kui takkijad, kes oma teenust pakuvad. Tuleb lihtsalt resoluutselt EI öelda ning ega nad ei tee ka elu seal põrguks ning lõputult järgi ei käi. Enne kui võtta kohalik giid väravate eest, kelle tegelikku taset ei tea, soovitan osta AudioGuide, mis on väga soodne ning samas on garanteeritud, et vastav ja ouline info vaatamisväärsuse kohta ka teieni jõuab.

Kavalad suveniirimüüjad sisse- ja väljapääsude juures pakuvad teile suveniire imehindadega. Ärge neid uskuge, sest kui asi maksmiseks läheb, siis nad alles avaldavad teile valuuta, milles nad oma hinda pakkusid ja seda üldjuhul dollaritest, mis on ca 60 korda kallim kui ruupia. Euro kurss India Ruupiaga on hetkel 77.

DSC_0229Peale Kindluse külastamist sõitsime teisele poole jõge ning vaatasime ära “Baby Taj”, mis on siis Taj Mahali miniatuurne koopia. Sissepääsupilet oli ca 2 Eur ning rahva tunglemist ei olnud. Taj Mahal on ise ehitatud Humayuni hauakambri arhitektuuri järgi Delhis, mis oli samuti ilus kogemus. Piirkond, kus “Baby Taj” asub ei ole samuti kõige puhtamas piirkonnas ning nagu oli näha, siis väga palju turiste sinn ära ei eksinud.

Taj Mahali külastus oli meil planeeritud päikeseloojangu ajaks ning lõunal tekkis meil vaba hetk. Lasime end natuke ostlema viia. Esimesena viis autojuht meid ühe korraliku “turistilõksu” ette, kus ma keeldusid autost väljumast. Ma palusin tal viia meid mõnda väiksemasse kohta, kus ei ole 300% juurdehindlust ainult kuna ma olen valge ja Euroopast. Lõpuks viidi meid riigile kuuluvasse marmori esinduspoodi, kuhu tood India kohalikke siseturiste. See andis meile juba kindlustunde, sest seal olid ka hinnad fikseeritud ning müstilisi allahindlusi ei toimunud. Kuna Agra on marmorilinn, siis ei saanud me muidugi ilma marmorita ka linnast lahkuda.

1414591916766Agras oli mul veel eesmärk postkaardid leida ning need Eesti poole teele saata. Postkaardi valik oli väga niru ning kogu suveniiri majandus ei olnud kõige paremini eksponeeritud. Ma mõtlen, et saada kvaliteetset kaupa. Hea oli muidugi, et suveniiri poes sain ka postmargid ära osta ning ainuke mure oli postkast leida. Postkasti leidsime juba järgmisel päeval tee Jaipuri.

Lõunal lasim end hotelli tagasi viia ja seal  me tegime saatusliku vea. Nimelt me tellisime tuppa suppi ning nagu järgmine päev näha oli, siis see ei olnud meie parim valik 🙂

Peale lõunal tundsime me veel ennast väga hästi ning olime jälle korralikud turistid kaamerad kaenlas ning vaim valmis. Taj Mahali pilet maksab 750 INR ning see sisaldab ka tasuta sõitu piletikassast Taj Mahalini ja tagasi, pudel vett ja haiglasusse. Taj Mahalis ei pidanud me oma susse ukse taha jätma, sest sealset rahvamassi arvestades oleks vist väike tõenäosus need pärast tagasi saada.

1414591914348Rahvast oli palju ning ajaliselt pidime kogu aeg arvestama, et päikeseloojangu ajaks oleks parimad positsioonid välja võideldud. Taj Mahalis me muutusime juba kurjaks kui India pered meie ümber koondusid. Seda me õppisime, et peame olema pidevas liikumises, sest seisma jäämine ei tõotanud head 🙂 Tegime Taj Mahalile ringi peale ja siis koondasime ennast ka järjekorda. Kui olime juba treppideni jõudnud, siis avastasime, et meie kes maksime 750 rutsi oleks saanud järjekorraväliselt ülesse. Misa sa ikka oskad öelda – sõprus, vendlus, armastus 🙂

Lihtsalt lisainfoks, et Taj Mahali lilleteematiline marmor seinad on identne Abu Dhabis oleva suure mošeega. Ilmselge, kus on araablased eeskuju võtnud Sheikh Zayedi surma puhul mošeed ehitades.

DSC_0291Igaluhul nii kui päike on loojunud, lükatakse uksed kinni ja kõik oma koju. Taj Mahali ees teekonnal piletikassani oli ka mitmeid kalleid hotelle, kuid ma ise ei soovitaks nendes nii väga olla. Kui ainult neil, kes soovivad päikesetõusu vaadata ja soovivad võita uneaega. Hetkel oli tee ka remondis. Nad kaevasid seal kanalisatsiooni ning nähes India kiirust teetöödel võib see seal kesta kaua 🙂 Teiseks voorivad tuhanded turistid iga päev mööda seda teed ning rahu ja vaikust te seal kindlasti ei naudi.

DSC_0341Peale Agra tipphetke lasime end Pamil juba vanasse heasse restorani viia, kus lõpuks proovisime ära ka India kohaliku õlu “Kingfisheri”, mis Reili sõnul on ka Eestis müügil. Mina ei oska õlu kvaliteeti hinnata, sest ma ei ole eriline õllesõber, kuid karastav elamus ta oli ning arvestades, et vesi maitses seal suhteliselt halvasti, siis ka meeldiv maitseelamus 🙂 Läksime õhtuks hotelli, et olla valmis järgmiseks 6h sõiduks Agrast Jaipuri.

NB: vaadake alati, mis rahad teile tagasi antakse. Väikesed pudinad nagu 10,20,50 ruupiat tulevad esimese satsiga tagasi, kuid suurema rahatähed nagu 500, 1000 tuleb meeletu aeglusega ning kui oledki tähelepanematu, siis lahkud väike peenraha näpus ning teed kassapoisid õnnelikuks. Seda me täheldasime üle India. 500 ja 1000 ruupia rahatähti voolitakse näppude vahel ikka meeletult kaua enne kui see sinuni jõuab 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s