Takso :)

Laupäev oli õnnis päev, kus soovisin suurema koguse toitu osta, et ei peaks poe vahet pendeldama. Peale 6 kuud oma kodus elamist otsustasin, et teen meeletu investeeringu ja ostan ka pesukuivatusresti. Ilmselgelt minust ülihoolitsevat koduperenaist ei saa.

Tulin Safeer Mallist välja, kena noor poiss tassis mu tavaari taksosse ning hakkasin kodu poole sõitma. Maja ees maksin ilusasti arve ja tulin taksost välja, et pagaasnikust toidukotid ja rest võtta.

Nii kui ma jõudsin auto taha, vajutas autojuht gaasi ja läinud ta oligi 🙂 Ma seisin päris nõutult tänaval ning läks aega enne kui asjad kokku viisin. Läksin tuppa, et otsida taksonumber ja helistada. Toas avastasin, et ma ju isegi ei teadnud, mis firma taksoga oli tegemist. Helistasin sõbrale ja olin jälle blondiin küsimusega – Aga, mis ma nüüd tegema pean?

Ma mäletasin takso katuse värvi. Sõber ütles, et mingu ma tänava äärde ja vaadaku, mis on firma nimi rohelise katusega taksodel. Autod vurasid nii kiiresti mööda, et ei jõudnud mina nimesid välja lugeda.

Peatasin rohelise katusega  takso kinni ja ütlesin juhile, et sorry me ei sõida kuhugi, ütle firma nimi ja telefoni number? Andmed kätte saanud läksin võidurõõmsalt koju tagasi. Kahjuks oli kell liiga hiline ja keegi telefoni vastu ei võtnud.

Mis siis ikka? Läksin magama ja helistasin järgmine päev neile kontorisse. Rääkisin ära oma mure ja mees küsib, et mis oli auto number või autojuhi nimi või kuidas ta välja nägi?

Esiteks toimus kõik nii kiiresti, et ma ei jõudnud numbrit üles märkida. Teiseks nad kõik on Mohammadid või Alid ja nad näevad välja ka kõik ühesugused. Ma ütlesin vennikesele, et ma ei tea midagi, kuid kui paljudel taksodel on pagaasnikus terve hulk rohelisi toidukotte ja pesukuivatusrest 🙂

Edaspidi taksosse istudes teen pildi numbrimärgist ning juhist nii otse- kui ka külgvaates 🙂 Nali naljaks. Tegelikult oleksin ma saanud asja palju kiiremini lahendatud, kui oleksin võtnud tseki. Selle peal oleks kõik vastav info kirjas olnud.

Kuna Jumal lolle ja joodikuid kaitseb ja ilmselgelt ma ei ole joodik, siis sain oma asjad tagasi. Kena Ahmed helistas ja ütles, et asjad on kontoris. Peale tööd läksin jälle taksoga asjadele järgi. Seekord ma ei olnudki nii blondiin. Võtsin meelega sama taksofirma, et välistada olukorda, kus juht ei tea kuhu minema peab 🙂 Ma siiski arenen. Mitte just väga progressiivselt, kuid siiski.

Mina usun positiivsusteooriat. Mida positiivsemad me oleme, seda kiiremini ja kergemini asjad ka meie jaoks lahenevad. Ja mis peamine – peaasi, et kogemus 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s