Kodu Ajmanis

Sellest, kuidas ma siia kolisin oma õhkmadratsi ja kolme kohvriga, ma juba olen rääkinud, kuid kuidas mööbli sisse sain on juba teine tera.

Ühe sõbraga organiseerisin end IKEA´sse, kus sain söögilaua ja kardinad. Teise sõbraga sain ka kardinapuu ülesse. Muide laua panin ma kokku ise. Seega väga raskeid asju lauale ei soovita panna :).  Lulu Hypermarketist (India ja Pakistani paradiis) sain ka väikese pliidi ning sellega mu investeeringud piirdusid. Esimesed poolteist kuud elasin põrandal.

Ühel päeval koju tulles sattusin meie majavalvuriga samasse lifti. Tuli välja, et minu vastas olev stuudio on end välja kolinud. Majavalvur kutsus mind lahkelt stuudiot vaatama ning ma nägin seal voodit. Küsisin kohe, et kas see on müügiks. Tore majavalvur ütles, et võta see tasuta endale. Ma ei lasknud seda kaks korda korrata. Avasin oma „palee uksed“ ning majavalvur tõi voodi mulle tuppa. Ma arvasin, et sellega asi piirdub, aga ei. Paari minuti pärast oli ta kruvikeerajaga kohal ning hakkas kõiki kruvisid ja polte kontrollima, et voodi oleks ikka korralikult kinnitatud. Olen ülimalt tänulik majavalvurile, kes säästis mu rahakotti.

Voodi oli olemas, aga mida ei olnud, see oli madrats. Panin oma õhkmadratsi uuesti voodiraamile ja elu oli jälle ilus. Vahepeal tõi veel üks sõber mulle külmkapi ja raamaturiiuli. Nüüd ootan, millal saan temalt ka diivani ära vinnata. Kuna raamaturiiul oli kokku pandud ning lifti ei mahtunud, siis vaesed vennikesed vedasid mööda treppi selle mulle kuuendale korrusele. Igaljuhul ei ole mul enam muid soove kui ainult see õnnetu diivan ning ahi kööki.

Nüüd natuke madratsi ostmisest. Sellest sain ma aru, et pean muretsema korraliku madratsi vastavalt voodi mõõtmetele, milleks on 140x200cm. Antud suurus on siis riigis erimõõde. Poest saad sa kohe kaasa võtta 120×200 või 150×200, aga 140×200 tuleb eraldi tellida. Kuna Ajman on selline müstiline paik, kus on võimalik asju saada müstiliste hindadega, siis panustasin siin shoppamisele. Võtsin takso ja sõitsin Royal Furniture poodi, mis hoolimata oma suurusest oli mitte midagi ütlev. Vahepeal sain ka sms N-lt, kes küsis kus ma olen. Tuli välja, et ma olin enese teadmata tema ka madratsijahile saatnud ning ta oli seal poes just 30 min tagasi olnud. Igaljuhul tuli ta mulle sinna järgi ja siis liikusime edasi suunda, kus tema salajane allikas oli lubanud palju madratseid. Läksime poodi ja muidugi minu soovitud mõõtmetega madratsit ei olnud. N küsis, kas võtame suuruse 150x200cm. Mina hakkasin selle peale kohe protesteerima, et kuhu kurat sa üleliigsed 10cm pressid. Mina jätkasin jonni, et vajan 140x200cm ja kõik. Lahkusime ning läksime järgmisesse poodi. Seal sama jutt, aga kui N ja müüja nägid, et ma ei lepi vähemaga kui ainult see õige suurus, siis müüja kohe selgitama, et homseks saavad nad mulle tellimusel teha soovitud suuruse. Edasi läks hinna tingimiseks ning kokkuvõttes sain soodsama hinna ning ka tasuta transpordi. Olin endaga ülimalt rahul, kuid N silmadest oli näha, et tal oli kergelt siiber minu nõudmistest.

Saabus järgmine päev ja mida ei tulnud, see oli madrats. Nimelt olevat nad unustanud minu madratsi autole panna. Blondiinile kohaselt olin ma juba suurest õhinast oma õhkmadratsi tühjaks lasknud ning karm reaalsus põrandal magamisel sillerdas silmade ees. Ma näitasin üles oma pahameelt, aga kuna N oli mees, kes nendega suhtles, siis tema jäi löögi alla. Ta ajas mulle välja asendusmadratsi ning järgmine päev tuldi lõpuks ka õige asjaga kohale.

Nalja sai ka transpordivennikesega. Ega talle ometi ju keegi ei öelnud, et see on vaid asendusmadrats. Mees tuli ukse taha. Nägu naeru täis, sõnagi inglise keelt ei rääkinud ning pani uhke liigutusega madratsi mulle voodile. Ohh seda õnnetust. Madrats oli suuruses 150x190cm ning küll ta üritas seda üleliigset 10cm raami vahele pressida ning siis korraga märkas, et pikkusest on 10 cm puudu. Mees jäi mõtlikult mu voodi kõrvale seisma ja kratsis kukalt. Ma üritasin talle selgitada, et pole hullu ma tean, et see on vale madrats ning homme tuuakse uus, kuid minu katsed olid tulutud. Lõpuks ma lihtsalt helistasin N-le ja palusin tal mehega rääkida ning ta oma hämmingust välja tuua 🙂

Kui koju mööbli saamine oli veel suhteliselt muretu, siis Ajmanis paberimajandus on omamoodi ooper. See nädal olen end totaalselt välja vihastanud kõiksugu Ajman Sewerage, FEWA, Ajman munitsipaaliga jne. Kõige rohkem olen tige vennikese peale, kes mulle selle stuudio üüris, sest araablasele kohaselt jättis ta pool juttu rääkimata. Mis seal ikka. Võtan jälle kokku situatsiooni sõnaga KOGEMUS. Ma võin varsti välja anda manuaali, mis reeglid eri emiraatides on sisse seatud ning kui kaua aega peate varuma, et ühest institutsioonist vajalik teave ja info kätte saada. Vaadates siinsete inimeste töökiirust ning samuti ka klientide (nagu mina) teadmatust, siis ma mõistan 6 päevast töönädalat 9h tööpäevaga. Vähemaga ei saaks nad üldse mingi tööga hakkama 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s