Tagasilend koju Omaanist

Kuna ma otsustasin, et nüüd tuleb nali jätta ja koju Hiina viisat taotlema tulla, siis paningi Omaanist punuma. Helistasin Omaani partnerile ja lasin tal endale järgi tulla. Muidugi tuli ta liiga vara ja kõik kohad olid kinni. Hõivasime ühel promenaadil välikohviku laua ja toolid ja sisustamise seal minu aega, kuni oli õige aeg lennujaama minekuks. Ma ei pea vist mainima, et partner ei saanud üldse aru, mida ma teen 🙂

Lennujaamas vaadati mind kahtlaselt kui oma väikese kotikesega check ini läksin. Ma muidu poleks kotti ära andnud, aga alkoholivaba datlijook vajas kodustele toimetamist 😛 Omaani lennujaam on peaaegu sama mõttetu kui Oulu lennujaam. Tipa suurem ainult.

Lennufirmaks sain siis 2011 ja 2012 maailma parimaks lennufirmaks valitud Qatar Airwaysi. Lend Dohasse oli praktiliselt tühi. Stujardessid piltilusad ja kui oleks mees, siis oleks lennul tegevust kui palju 😛 Doha lennujaamas sattusin ma Duty Free vaimustusse. Ostsin agaralt suveniire kokku, et kõigile need toimetada. Seisingi oma korviga kassas, kui järsku hühüüti minu nimega last Call. Ma jätsin oma korvi, kus seda ja teist ja panin oma värava poole ajama. Eks ma siis astusingi stiilselt täistuubitud bussi, kus vihased türgi silmad mulle vastu vaatasid ja hakkasime kõik koos lennuki peale sõitma. Minu lähedusse jäid ka 2 vene naisterahvast. Üks oli selline igast nurgast botoxit täis lastud, tissid kurgu alla tõmmatud ja muidu FaFa waffa tibi. Teine oli natuke tagasihoidlikum. Kogu tee bussiga lennuki poole palvetasin, et nad minu läheduses ei istu. See tagasihoidlikum istusgi maha varem. Tundus, et kõik oleks justkui hästi läinud, aga ei. Ma sain keskmise koha ja minust paremale jäi minu “sõbranna” ja teisele poole suur türgi mees. No tore. Õnneks hakkas see tibi minuga rääkima, et tal sõbranna kaugel ja tahab temaga kokku istuda. Ma hüppasin õnnest püsti ja olin elu kiirema kohavahetuse seljatanud.

Lend Istanbuli möödus hea toidu ja muusika saatel. Qatar Airways pakkus hommikusöögiks paremat omletti, mida ma eales üheski toidukohast saanud ei ole. Istanbuli lennujaamas mul palju aega ei olnud. Seega istusin kohvikusse maha ja ootasin lendu. Reaalsus jõudis kohale, kui nüüd pidin juba AirBalticu lennule astuma. Kui Qatar Airwaysi 20 ja 29 rida oli lennuki keskosa, siis AirBalticu 22. rida tähendas lennuki viimast kahe tooliga rida WC kõrval, kus ei saanud isegi tooli taha lasta. Kui ma olin selle pärast alguses mures, siis tõsine mure ilmnes Riia lennujaama maandudes.

Ilmselgelt oli saabunud talv. Väljas oli -2 kraadi ja lumetorm. Tore, et ma maandusin 4 päeva riietega Omaaniks, jalas rannaplätud ja seljas varrukateta särk….Ma olin veel naiivne ja lootsin, et saan Tallinna bussile otse lennujaamast. Viimane buss oli 40 min tagasi lahkunud. Läksin uurisin ka lendu, aga selle sutsu eest küsiti 250 EUR ning ka see nali jäi ära. Eks ma siis tormasin välja AirBalticu shuttle bussile ja koputasin nii kus jaksasin, et sisse sooja saaks. Tore bussijuht viis mu otse bussijaama ukse ette, et ma ei külmetaks.

Bussijaamast sain siis endale bussi Tallinnasse, Patseerisin ukse juures, kuni viimased oma kohvrid pagasisse andsid ja siis tormasin ka ise bussile 🙂 Buss oli mugav ja sain ka seal head muusikat nautida. Eesti piiri ületades hakkasin mõtlema, et kuidas ma bussijaamast koju saan. Eesti numbrid olid mul ju Dubais ja telefonis ainult Omaani number, mis ei funktsioneeri. Hellitasin end ideega, et lähen bussijaama, ostan kuuma kakaod ja zen kõnekaardi. Kahjuks on meie bussijaam remondis. Nüüd tuli reaalsusest lausa pisar silma. Nii ma siis olin seal põhimõtteliselt varbad lumes ja lumetormis ja mõtlesin oma sita elu üle järele. Õnneks oli veel üks paarike taksot tellima jäänud. Läksin õnneult nende juurde ja palusin tellida kaks taksot. Peale 20 min külmas karastumist sain ka taksole ja võtsin suuna Mähele isa juurde.

Taksojuhti ei lubanud ma enne ära sõita, kui olen tuppa sooja saanud 😛 Isa vaatas mind jahmunult, sest olin ju nädal varem jõudnud. Mida ma siis teha sain….kuna kuupäev oli liikunud juba 27.10 peale siis avasid käed ja ütlesin siiralt isale “Palju õnne sünnipäevaks”.

Nädal Eestis möödus kiirelt. Seda eelkõige Hiina viisa taotlemisel. Sain küll viisa nibin-nabin ja natuke susserdades, aga tähtis on resultaat. Detailidesse ma ei lasku, kuna tegemist oli pehmelt ebaseaduslike võtetega, siis seda avalikus internetiruumis ei jaga 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s