Omaan vol 2

Olen nüüd tagasin kodus ning saate ühe eriti pika postituse 😀 Nagu arvata võite, siis 14.10 ma koju ei saanud. Heal juhul kui keegi oleks täna töötama hakanud, siis oleksin saanud Dubaisse kas täna õhtul või homme hommikul. Seega võtsin lennupileti 26.10 varahommikul hoopis koju Tallinnasse. Aga, mida ma siis Omaanis tegin?

Omaani kõik ärikeskused on läbi käidud. Suutsin isegi juuksuris käia. Selline “hing ihkab olla naine” mees lõikas mu juukseid. Oli huvitav kogemus…. maksis ka ainult 5 OMR, ca 10 EUR. Hüpermarketites on suur valik ja värsked krevetid maksavad 4 eur 1 kg 😀 Sellega võib ära harjuda.

Muidu elu Omaanis on kallis, rahulik, puhas ja pika peale ka igav. Ühistransporti ei eksisteeri, seega kas oma auto, takso või oled lihtsalt jalamees. Ma ka üritasin üks päev randa jalutada. Teekond 40 min kuumuses. Selle teekonna jooksul peatas kinni ca 10 autot ja kõik olid valmis, mida vajalikku kohta autoga ära viima. Ma keeldusin väärikalt 😀 Randa jõudes olin tühjaks pressitud sidrun. Minu kodurannaks kujunes Al Marjani rand, kus sai ka snorgeldada. Seal kiusasin ma rannas olevaid krabisid ja suutsin ka oma Dubai SIM kaardi kuhugi ära kaotada. Vesi on soe nagu arvata võite ja selles rannas ei olnud nii palju hindu ja pakistani mehi, mis on juba lisaväärtus omaette 😀

Taksojuhid arvasid kõik üksmeelselt, et ma olen kas arst või õpetaja. Ma ei saa aru, kas ma paistan selle moodi välja, aga ma ei hakanud ka nende illussioone rikkuma. Las kõigile jäävad omad unistused. Muide Omaanis on väga kokkuhoidev valgete kogukond. Ükskõik kus, mulle eurooplane vastu tuli, siis kõik viisakalt tervitasid mind. Oli see siis postkontor, pood või lihtsalt tänav. Muide ma suutsin ka suvalise mehe auto peale istuda. Käisin poes ja sattusin ajale, kus hakkas just siesta. Mis tähendas, et taksojuhid läksid koju tuttu ja Naoufalit ei soovinud ma ka häirida. Hakkasin jala minema. Kodu piirkond sillerdas silme ees ja mõtlesin, et olen tark tüdruk ja teen väikse short cuti. See nali lõppes sellega, et minu kodu ja mind jäi eraldama mägi :D. Pöördusin vihaselt tagasi, näost punane ja ülekuumenenuna ning korraga peatas üks vinge BMW minu kõrval ja küsis, kas vajan abi. Ma istusin autosse ja palusin tal mind koju viia 😀 Lõpus andis mulle ka oma mobiili numbri…:D Jah, kallis ema ja sugulased, ma tegin seda…Istusin suvalisse autosse ja eirasin kõike ohutusreegleid, mida sünnist saadik mulle õpetanud olete 😛

Päevad möödusid ja ma ikka veel Omaanist minema ei saanud. Sisustasin oma õhtuid kino külastusega. Esimene Omaani kinokogemus oli filmiga Looper, mille seanss algas 23.30. See oli ilmselgelt liiga hiline aeg naisterahvastele, sest olin kinosaalis ainuke naine. Ümber minu olid kõik valgetes hürpides ja värvilistes mütsikestes. Ja kui saabus hetk, kus oli näha naisterahva siledad säärt, siis pistis kogu kinosaal vilistama. Paari sekundi pärast käis väike sagin, ekraan muutus mustaks ja ülejäänud tseenid jäid meile teadmata…eks iga üks kasutab ise oma fantaasiat 😀 ja jätkasime filmi vaatamist juba sünduse piirides 😀

Teine kinokogemus oli kõige uuemas Grand Muscat Mallis, kus läksime Paranormal Activity 4 vaatama. Ärevus algas juba parkimiskoha leidmisega, aga saime peale 15 min olelusvõitlust, kus suurem ja tugevam jääb peale, oma parkimiskoha ja läksime kinno. Seal oli ka naisi näha ja ka eurooplasi.

Käisin ka nö tervisrajal jalutamas ja sörkimas. Al Qurum on selline idülliline pereelu rajoon, kus kõigil oma väike aiakesega maja või korter. Ma suutsin seal ka pimedas ära eksida. Mägede vahel on enamus teid tupikteed, mis tähendab, et vantsid sama teed mööda tagasi, kus tulid. Rannas istusin õhtul üksinda maha, et oma elu üle järele mõelda. Araablased ei lase sul lihtsalt üksinda olla. Üks Jordaania naine istus minu kõrvale maha ja sea me siis istusime kivi peal mere ääres nagu Tätte ja Matvere ja filosofeerisime elu üle 😀

24.10 oli minu jaoks kurb päev. Minu sõber Naoufal sõitis Bangkoki ja mul hakkas igav. Helistasin sellele tüübile, kes mu koju viis. 35 aastane rikas mees, kes mõtles, et tahab tööst puhata ja võtab aasta vabaks :D. Kes sõidab 56 000 EUR autoga ning kuulab issi sõna, kuna see finantseerib seda lõbu. Tema vend töötab kuninga juures ning sain ka päris palju infot Sultan Qaboosi kohta. Ma loodan, et see riigisaladus ei ole 😛 Igaljuhul sisustasin temaga ühe õhtu ja siis 25.10 kell 23.00 otsustasin, et aitab jamast ja ma tulen koju. Sain öösel kell 12 kinnituse ja 5h pärast oli lend juba Muscati lennujaamast, aga sellest räägin mõi teine kord, kuidas ma koju sain.

Igaljuhul mulle Omaan meeldib ja kordades rohkem kui emiraadid. Nii, et vaatame, kas varsti saate mulle ka sinna külla tulla 😛

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s