Jätkan oma blogi wordpressis

Leidsin Kristjani soovitusel, et wordpress annab mulle märgatavalt suuremaid ja lihtsamaid võimalusi igasugust jama teiega jagada. Seega alates tänasest jätkan ma siin keskkonnas.

See nädal on olnud suhteliselt raske. Kohati tekib tunne nagu töötaks täielike ajuhiiglastega. Mitte midagi ei toimi ja kõik on sellega rahul. Avastasin, et ka minu Hiina viisa taotlemine on peaaegu ületamatu takistus. Halvimal juhul saadan DHL-ga passi Eestisse, et siis seal viisa taotleda ja pass siia tagasi saata lootuses, et see ka siia jõuab 🙂 Passi on mul aga ka siin vaja kui tööluba elamisloaks ümber vahetada. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab 🙂

Täna oli ka siin kurb sündmus. UpTraveli partnerfirmas Dubais oli kurb päev. Omanik ja seal töötav poeg Samy kaotasid täna autoõnnetuses tütre ja õe. Neiu oli kuskil minuvanune ja täis elu ja sära. Täpsemalt ei tea, mis ja kuidas juhtus, aga pole ka aeg ja koht küsida. Mulle oli see neiu täiesti võõras, ainult teadmine, et tema tütar, kuid imeliku tunde tekitas terveks päevaks.

Seega olen täna enamus päevast kodus olnud, Teinud oma õppetööd ja puhanud. Päeval kui ma tegin oma lõunauinakut helises uksekell. Ma siis läksin unisena ja koduriietega ukse peale. Minu ees seisi äärmiselt kena araabia mees üleni valgesse riietatud ning tema kaks poega – sellised kaks väikest “Copy Paste” miniatuurset araablast. Mees oli päris shokeeritud mind nähes, aga mul kama kaks. Suure eeldusega olid nad kliiniku kliendid, aga miks ronivad vale ukse taha ja täiesti valesse suunda 😛

Õhtul kui normaalsed inimesed magama lähevad läksin mina parki jalutama. Tuled olid kustus, aga uks oli lahti. Seega mõtlesin, et olen kaval ja lähen sisse. Nii kui oma tagumiku pingile sain hüppas kuskilt palmi tagant turvamees ja seletas araabia keeles, et park on suletud….no jah, mõte oli hea igaljuhul. Pargi taga on kohalike majad või villad, kuidas iganes me neid kutsume. Tahtsin seal ringi jalutada. Ega seal midagi näha ei ole, kuna aiad nii kõrged, kuid mõnest väravast sain sisse piilutud. Sellistel hetkedel tänan, et neil koeri ei ole 🙂 Jalutasin edasi mööda tänavat ja rääkisin Sibtega, kes korduvalt ütles mulle, et ma pean kohe koju minema ja mitte seal töllerdama, kuna see ei olevat hea. Jee ma teda kuulasin 🙂
Eks ma siis kõndisin seal kuni üks auto minust mööda sõitis. Minust möödudes võttis hoo maha ja sõitis nii 5km/h, et uurida kuhu ma edasi lähen. Tegin ümber kvartali paar auringi ja siis kaotas huvi ja kadus. Paar minutit hiljem möödus teine auto. Seal olid sees julgemad vennikesed,  kes küsisid kas räägin araabia või inglisekeelt. Vastasin, et inglisekeelt ning tahtsid teada, kus ma elan. Näitasin näpuga kaugusesse oma maja poole. Mees keris akna ülesse ja sõitis edasi. Järgmise ringiga kui olin juba suure tee ületanud ja oma maja ees sai ta kinnitust, et olen täiesti Dhaidi linna elanik 🙂 Sain kinnitust, et naabrivalve on siin korralik.

Muide ma tegin lehele menüü Hiinast. Soovin vaadata, kui soodsalt ma selle reisi saan ära tehtud. Eks ma siis täiendan seda pidevalt kui Hiinas olen ja arvutit kasutada saan. Loodan, et Liis ei pahanda, et kogu meie elu avalikuks teen 😛

Kell on siin 3:45 ja ma mõlgutan mõtteid, et peaks magama minema. Homme kella 8ks tööle

PS: Pildil on linna suurim vaatamisväärsus peale pargi 🙂Pilt

2 comments

  1. Sul on seal ikka hea hoolitseja. Pean kohe Sibtele kiitust avaldama – ei petnud mu lootusi 🙂 See, et sa isepäine oled, selle jätsin targu ütlemata.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s