Port Glaud päev oli meie Mahe saare päevadest minu jaoks kõige huvitavam. Võtsime teekonna saare läänekaldale läbi maalilise Sans Souci. Sans Souci on mägitee Mahe saarel, mis ühendab pealinna Victoriat lääneranniku Port Glaud’ piirkonnaga. Tee kulgeb läbi Morne Seychellois’ rahvuspargi troopiliste mägede, möödub Mission Lodge’i, teeistandusest ja mitmest vaateplatvormist, kust avaneb vaade Victoriale ja läänerannikule – see on üks saare kõige maalilisemaid sõidu- ja matkaradu. Kohati oli loodus nii troopiline, et taevast ei olnud nähagi. Puude latvad puutusid üleval kokku, muutes kogu tee väga müstiliseks alleeks.

Teel oli palju võimalusi teha kauneid pildistamispeatusi ning meie esimene suurem peatus oli teeistanduse juures. Isegi kui te ei soovi osa saada teevabriku ekskursioonist, avanevad seal ilusad vaated ning teevabriku ees on ka armas kohvik. Meie ekskursioonist osa ei võtnud, sest see putka, kus pileteid müüdi oli inimtühi. Me piilusime sisse ning olime muuseumilaadses eesruumis ning siis otsustasime, et me kauem ei oota. Tegime kaunid pildid vaateplatvormilt ning nautisime sidrunheina teed.

Ma ei olnud väga nukker, et teevabrikusse sisse ei saanud. Ma olen mitmetes Aasias käinud ning kogu see tehnoloogia on olnud igal pool sama. Nende ukse peal oli silt, et nad on avatud E-R hommikust kella 7. kuni kella 4. pealelõunal. Giidiga majaekskursioon maksab 25 SCR (ca 2 eur). Teevabrik on asutatud 1962. aastal ning seal näed teelehtede töötlemist seemnetest teepakini. Tehasepood pakub kohalikke teesid (vanilli, sidrunheina) ja imelist vaadet läänerannikule. See on kohustuslik peatus maalilise mägiteel!

Paarisaja meetri kaugusel teevabrikust asub Morne Blanc matkarada. Matkaraja algusesse on väga raske parkida. Seal on kitsas ja käänuline tee ning hea õnne korral leiab seal parkimise ainult paar autot tee äärde. Mina oma rendiautot ei julgenud nii kurvi peale pool viltu parkida. Ma jätsin auto teevabriku parklasse ning jalutasime sealt natuke soojendusena mäest ülesse.

Me olime õnneks varakult kohal ning meiega oli rajal vaid üksikud inimesed. Mäest alla laskudes oli rahvaste massid märgatavalt suuremad. Morne Blanc matkarada on lühike, kuid järsk matk Morne Seychellois rahvuspargis. Mõned allikad väidavad, et edasi-tagasi käib ära kuskil tunniga ning rada kokku on 1.8km. Km on võib olla õige info, aga ma kahtlen, et enamus inimesi teeb ära raja edasi-tagasi tunniga. Meil läks juba peaaegu tund, et jõuda mäe tippu vaateplatvormile. Kuigi meie füüsiline vorm annab soovida, siis see tund tundus siiski väga väga optimistlik. Kogu raja jooksul peaks olema ca 230m tõusu, et jõuda kõrgemasse punkti – 667m tippu. See troopilise džungliga kaetud rada viib vaateplatvormile, kust avaneb panoraamvaade Port Glaudi lahe, lääneranniku randade ja India ookeani suunas.

Raja võib kindlasti liigitada keskmiseks raskusastmeks, sest seal on palju astmeid, juured ning peale vihma veel eriti libe. Kohati on kivid päris suured, millest peate üle saama. Kindlasti võtke kaasa piisavas koguses vett. Õhuniiskus oli seal meeletu. Milleks külastada Morne Blac matkarada? Morne Blanc tutvustab saare endogeenset taimestikku ja pakub ainulaadseid panoraamvaateid läänerannikule.

Alla jõudes olime väsinud, aga õnnelikud. Meie päev jätkus Port Launay Marine pargis. Ma rentisin snorgeldamismaski ning läksin veealust maailma avastama. Kogemuse tegi natuke ebamugavaks asjaolu, et vees ulpis nii palju lahtist vetikat. Snorgeldades oli kogu aeg mingi malts suus ja silmades. Veealune elu ei olnud nii rikkalik kui Punanes meres või Golden Triangle’s Filipiinidel, kuid pooleldi surnud koralle oli seal näha ning kalakesed ka usinalt seal vahel elasid. Port Launay Marine Park on Šeisellide ainus maismaalt ligipääsetav merepark, mis hõlmab kaheksat kaunist randa, sealhulgas kuulsat Port Launay randa. Kirjandus väidab, et seal on näha peale troopiliste kalade ka merekilpkonnasid ning harva delfiine, kuid minul seda õnne ei olnud. Sissepääs randa on tasuta. Kui teil on oma snorgeldamisvarustus kaasas, siis lihtsalt minge ja nautige. Rent ise ei olnud ka kallis. Ma arvan, et kuskil 10 USD.

Kohe Port Launay ranna lähedal on bussipeatus. Te saate sinna randa ka mugavalt liinibussiga Victoriast. Üldiselt paistis saarel olevat hästi korraldatud ühistransport. Kõiki suuremaid külasid ühendas bussiliiklus, mis oli ka lihtsalt ja arusaadavalt märgistatud.

Port Launay oli meie päevaplaani kaugeim punkt. Pealelõunal hakkasime vaikselt tagasi liikuma. Tegime veel kaunid pildid Port Glaudi laguuni ääres ning nautisime kreooli lõunasööki Island Cafes. Seal oli väga armas vanapaar, kes seda kohvikut seal pidas. Šeisellidel on tavaline, et menüü hinnad on erinevad, kui sööd koha peal või kui ostad kaasa. Meie otsustasime väikest kohvikut nautida ning olime valmis maksma kallima hinna. Kohvikus oli vist ainult 4 või 5 lauda. Arve küsimisel selgus, aga meeldiv üllatus. Nad olid meie arvele pannud “Take away” hinna, mitte “Dine-in” hinna. Ma pöörasin sellele tähelepanu, sest äkki oli tegemist inimliku eksitusega, aga ei. Vanaproua kinnitas, et arvel on õige hind 🙂

Nüüd tuli otsustada, mis teed pidi tagasi sõita. Sans Souci oli ilus, aga me juba sõitsime seal ning kui kaua ma ema vererõhku kõrgel hoian. Otsus oli lithne. Sõitsime mööda West Coast teed, kuni keerasime La Misere mägiteele. Teele jäi täielik üllatus – Vallee des Fruits. Ma ei teadnud, millega on tegu. Nägin seda google kaardi peal ning otsustasin seal peatuda. Tegemist on imelise puuvilja aiaga. Midagi analoogset nagu Jardin du Roi, kuid mulle Vallee des Fruits meeldis rohkem. Me maksime seal ca 25 eur ning see sisaldab sissepääsu aias jalutamiseks, saime tervitusjoogi värsketest puuvilajdest ning jalutuskäigu lõpus ootas meid eksootiline puuviljavaagen. Kindlasti koht, mida ma soovitan teid Mahel olles külastada. Maksta saab ka kaardiga.

Vallee des Fruits on Mahe saare esimene orgaaniline puuviljaistandus ja agroturismi koht La Misère piirkonnas, kus kasvavad ananassid, mangod, papaiad jne. Aias on mitmeid kauneid skultuure, puhkealasid ning vaateplatvorme. Kui sul ei ole kiire, siis veeda kasvõi terve päev võrkkiiges või mediteeri. Kohal pidavat olema väga hea aura. Muidugi ei jää seal puudu ka kaunitest vaadetest.

Enne Victoriasse jõudmist ning mäest alla laskudes tehke veel viimane kaunis vaateplatvormi peatus – La Misere Viewpoint. Seal on ka ilus kaart, kus on erinevad saared ning Mahe saare peamised kohad numbritega ära märgistatud.