Läbi aastate on Dubaisse rajatud mitmeid digitaalse kunsti muuseumeid. Mõned teist on püsima jäänud. Mõned on konspetsiooni vahetanud.

Infinity De Lumiers pani eelmise aasta lõpus pillid kotti ja nüüd on selle asemel tekkinud ARTE Dubai. Idee on suhteliselt sama – kuvada digitaalset kunsti üle suurte ruumide ning anda nendele nii sisu ja maht. Erinevus Infinityga on see, et eelmine panustas 3 kunstniku töödele ning kogu elamus oli 45-60 min pikkune. Kunst oli kuvatud üle suure saali, mis andis kogu projektile mastaapsuse.

ARTE Dubais on saal jagatud erinevateks ruumideks. Väiksemad ruumid on kas merelained, kosk, lillesaal, romantiline torm või ruumid, kus saate rasvakriitidega joonistada ning teie kunst kuvatakse pärast digitaalsel interaktiivsel seinal.

Muuseumi kese on suur saal, kus vahelduvad klassikalise kunsti visuaalid modernsega. Neil on seal ka väike kohvik, kus klaasi lauale asetades algab 15 minuti pikkune lille projektsioon ümber klaasi. Kohviku nimu on “Teabar”, kuid teega pole seal midagi pistmist. Valikus on 3-4 külma jooki, mis olid kõik piima baasil. Mina tellisin datli piimakokteili. See ei olnud hea maitseelamus. Kohviku kogemuse mõttes ma ei kahetse 8 eurost insvesteeringut. Ma jõin joogi küll ära, kuid uuesti ma antud jooki enam ei telliks.

Ma veetsin muuseumis kuskil 1,5 tundi. Muuseum asub Dubai Mallis viimasel korrusel – Level 2. Kohe Gallery Lafayeti vastas. Ma mainisin seda ka sealsetele töötajatele, et nende turundus on väga kehv. Isegi kui sa ei tea antud muuseumist midagi, peaksid sa saama palju infot ainult Dubai Mallis ringi liikudes. Nende reklaam kaubanduskeskuse siseselt on olematu. Ma loodan, et nad suudavad projekti käima panna ja see jääb püsima kauemaks kui paar aastat.

Teine, rohkem kanda kinnitanud, digitaalse kunsti muuseum on TODA (Theatre Of Digital Art). Nende konseptsioon on natuke erinev. Peale digitaalse kunsti seinale kuvamise, toovad nad lavale ka esinejad. Nii on võimalik seal nautida klassikalist muusikat, meditatsiooni, flamenko tantsu jne. Muidugi on igale üritusele ka oma hinnakiri.

Viimati käisin ma seal detsembris. Aja olin arvestanud väga vale, sest samal päeval avati Madinat Jumeirah´s jõuluturg. Parkimiskohta oli võimatu leida. Ma suutsin seal ka ärevasse dialoogi astuda ühe slaavi neiuga, kes ei suutnud vist oma kunstripsmete alt näha, et kogu autoparkla oli umbes ning et mitte mina ei takista liiklust, vaid veel 100 autot minu ees. Ma mõni kord mõtlen, et kuidas nii kiire evolutsiooni käigus on sellised inimsed täna üldse elus. Kas tõesti oli a kõige elujõulisem spermatosoid, kes tegi tee munarakku?

Õnnega pooleks saime ka parkimiskoha ning antud neiu sai 2 meetrit edasi sõita ning jääda ülejäänud 99 auto taha ootele. Ma loodan, et tal oli piisavalt energiat, et nad kõik korralikult läbi sõimata!

Jõudsime ime kombel ka TODA´sse. Oh üllatust! Me olime esimesed külastajad. Kuna erakorralisuse tõttu jäid paljud hiljaks, siis lükati ka kontserti natuke edasi. See oli igati mõistlik otsus. Ma usun, et enamus meist pidas olelusvõitlust all parklas – nii emotsionaalset kui ka verbaalset 🙂

TODA´s on astmiktribüün, mille pealt saab nautida kontserti ja kogu visuaalne pool on kujutatud ümber sinu koos laega. Kõige soodsamad piletid on viimased read. Seal on ainult tagumiku all üks padi. Suhteliselt ebamugav, kuid eks see olegi piletite hinnastamise eesmärk. Mugavus maksab! Teine kategooria on analoogne esimesega, kuid patjadel on ka seljatoed. Kõige mugavamad ja ka kallimad on kott-toolid kohe lava ees. Seal saab mugavalt lösutada ning muusikat nautida.