Wahiba Sands – Wadi Bani Khaled – Sur

Wahiba-SandsMa olen oma lubadusega kuskil 1,5 aastat hiljaks jäänud, kuid ma siiski otsustasin selle täita ning kirjutada Wahiba Sands ja Wadi Bani Khaled´st Omaanis 🙂 Miks mul täna Wahiba ja Wadi Bani Khaled meelde tuli? Kuna olen jälle novembris toredate eestlastega Omaani avastamas ning täpselt sama programm on ka seekord kavas. Wahiba Sands ja Wadi Bani Khaled on alati kohad, kuhu olen valmis tagasi minema. Hoolimata kui pikk on sõit või milline on ilma väljas. Need on kohad, mis on minu hinge Meka, kui kasutada oma endise õppejõu Martti Kalda väjendit.

Ma olen aastaid eksursioonidel rääkinud, kuidas Abu Dhabis on maailma kõrgem mõõdetud liivadüün, mis on üle 300m. Hetkel on kinnitatud, et maailma kõrgeim liivadüün on hoopis Omaanis. Meie küll oma ekskursiooniga seda ei külastada, kuid muljetavaldav on kõrb seal sellegi poolest. See muidugi ei tähenda, et paari aasta pärast on suurim liivadüün hoopis kuskil mujal.

Tavaliselt algab meie teekond Wahibasse Nizwast. Tegemist on küllaltki pika sõiduga ning enne kõrbesse minekut teeme ka väikese “metsapeatuse”. Kõrbes on rallitamist märgatavalt pikemalt, kui seda ekskursiooniga Dubais. Ja meie teekond ei lõppe mitte mugavas hotellis, vaid keset kõrbe kõrbelaagris. Kõrbes on ka muidugi 5* teenindusega laagreid, kuid mina eelistasn alati midagi ehedat. Ööbides kõrbes peate te tundma end Araabias, mitte mingis ära klantsitud 5* hotellis.

Ööbimine on siiski kämpingulaadsetes majakestes, kus on sees soe vesi ja katus on voodi kohal ning samuti on teil korralik voodi. Akendel ei ole klaase, vaid võrk, mille saate ka puuluukidega kinnitada. Kõvasti ei soovita muidugi oma toas kedagi taga rääkida, sest kõrval olev majake kuuleb isegi seda, kas keerate paremale või vasakule poole voodis 🙂

Õhtul läheme laagri küljel olevale liivadüünile päikeseloojangut nautima. Kelle ei ole jaksu ise düüni otsa ronida, siis meie toredad juhid viivad meid ülesse ning alla saame juba lihtsalt vabalangemisega köie saatel 🙂

wadi-bani-khalidJärgmisel hommikul on meil Wadi Bani Khalid. Imeliselt kaunis jõeorg. Teine minu lemmik peale Wadi Shaabi. Wadi Bani Khalid on muidugi keskmisele turistile lihtsam. Kui Wadi Shaabi ilu tuleb välja peale pikka jalutuskäiku, siis Wadi Bani Khalid on märka lihtsama pingutuse kaugusel. Autoparklast liigume mööda Falaj kuni jõeoru alguseni. Seal on kohe tekkinud selline tiigike, kus kõik kenasti ujuda saavad. Samuti on seal need Dr. Fish kalakesed, kes laisematel kohe pediküüri teevad. Kes tahavad natuke rohkem ekstreemsust, siis saab ujuda jõeorus. Kuna mitte kogu distants ei ole ujutav, vaid peab ka ületama kaljunukke, siis kindlasti peavad kaasas olema kummisussid. Samuti need, kes lihtsalt tahavad tiigikeses ujuda on soovitav jalga panna kummisussid, sest ka seal on kivilt vette minek.

Muigugi meie külastuse käigus ärge lootke Wadi Bani Khalid lõppu jõudmisele. Enamus jõeorud Omaanis on kümnete kilomeetrite pikkused ja mitte alati kergete killast. Selleks peab olema natuke parem varustus kui kummisussid ning alati ei pruugi olla orud läbitavad. Igaljuhul meie näeme piisavalt, mis tekitab teis wow-emotsioone.

Peale Wadi Bani Khalid külastust tuleb meil ees pikem sõit, kus meie juhid näitavad, kui palju nende autod välja võtavad. Peale lõunal jõuame juba Sur linna.

ras al haddSur linn on Omaani väga kuulus linn, mis on siiani maailma kuulus oma käsitsi tehtud Dhow paatide poolest. Me külastame ka üht paaditehast ning edasi liigume juba hotelli. Hotellis on meil väike puhkus ning kui päike looja läheb, siis oleme juba valmis sammud seadma Ras Al Haddi.

Ras Al Hadd on looduskaitseala, mis on pühendunud kilpkonnade kaitsele. Suured, pea 100kg kilpkonnad ujuvad nii kaugelt kui Austraaliast, et muneda munad Omaani rannikule. Turiste lubatakse sinna hilja õhtul ning kellelgi ei ole lubatud teha pilte välguga. Te saate kasutada taskulampe, kuid isegi need tuleb sulgeda, kui jõuame kilpkonnani. Meie sealne giid näitab oma spetsiaalse lambiga valgust. Silmas tuleb pidada ka seda, et te ei seisaks kilpkonna ees. Vaadata võib ainult tagant ja külje pealt. Samas tuleb meeles pidada, et kilpkonnade peamine munemishooaeg on august. Seega talvel võib olla ka olukordi, kus me ei kohta ühtegi kilpkonna rannal.

Surist võtame me suuna tagasi Masqatisse. Teel külastame Wadi Tiwit ja Wadi Shaabi. Wadi Shaabis matkamine sõltub ilmast ning kui heas graafikus me omadega oleme. Üks reegel on aga kindel. Kui sajab vihma, siis turvalisuse huvides me jõeorgu ei sisene. Sellisel juhul teeme pilti vaid wadi alguses.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s