Ma pole turist, ma elan siin!

DSC_0168Lõpuks jõudsin meie 3 nädalaselt reisilt koju ja pean kohe mainima, et kliimas on siin muudatusi näha. Päeval on veel inimväärselt 30 kraadi sooja, kuid ööseks langeb temperatuur juba 19 kraadini. See ei ole enam nalja asi 🙂 Ja mina muretsesin, et mul hakkab Sri Lankal külm….

Tegelikult on praegune ilm ideaalne. Piisavalt soe, kuid mitte veel külm ning oma konditsioneeri võin ma vist talvepuhkusele saata paariks kuuks 🙂

Lennujaamast väljudes oma sinise seljakotiga tulid taksojuhid minu ümber ja kohe hakkasid taksot pakkuma hotelli. Pidin neid kurvastama, et ma pole turist, vaid elan siin.

See reis oli minu jaoks tähenduslik ka selle poolest, et esimest korda ma tundsin, et need 4 seina Ajmanis ongi minu kodu. Siiani ma alati pidasin oma stuudiot riidekapiks, kus oma asju hoida, end pesta ning kus magada. Kui Delhi lennujaamas nägin Emirates Airlines lennukit ning kuulsin teadaannet Dubai lennule, tuli mul isegi teatud määral koduigatsus ja seda Emiraatide, mitte Eesti suhtes. Minul oli siis vaja ära elada 2 aastat võõrsil ning sõita Indiasse, et hakata end Emiraatides koduselt tundma.

Peale reisi otsustasin ka tervislike eluviise järgima hakata. Üleeile ma veetsin lausa 2 tundi toidupoes. Mu ema on kindlasti minu üle uhke. Nüüdsest peaksin teoreetiliselt ise toitu valmistama ning ma pean hakkama sööma oma sõnu, kui sõbranna juures aastaid tagasi külmkapi kõrval seisin ning avaldasin imestust, et kuidas üks inimene viitsib nii kaua köögis mässata. Ühesõnaga minu välja valitud retseptid ei baseeru mitte toidu maitsele, vaid võimalikult väikesele ajakulule 🙂

Anyway, reis oli ülimalt lahe, motiveeriv, hariv, kohati kaootiline ning kindlasti jättis see mu hinge jälje nii meeldivate kui ka ebameeldivate tahkudega.

Indias peaks iga inimene kord oma elus ära käima. Kas siis ennast leidma või siis aru saama, et tegelikult on meie elu lill ning virisemiseks ning vingumiseks pole põhjust.

Minu jaoks oli reis jagatud mõtteliselt kolmeks etapiks: India – Kuldne kolmnurk, Varanasi – Gangese jõgi ning Sri Lanka. Kõik kolm piirkonda on oma olemuselt ning eesmärkidelt totaalselt erinevad, kuid samas täiendavad teineteist.

India teekonna võib võtta kokku kahe lauluga, mis täiesti ootamatult ning spontaanselt meie kõrvu kostsid. Esimene tähendusrikas lauluke tuli minu telefonist meie reisi alguses – teekonnal Delhist Agrasse, kui 2Cellos poisid mängisid “Highway to Hell” ning kogu India võttis kokku Sri Lanka lendu oodates lennujaama kõlaritest kostnud Linkin Parki hitt “In the end it even does not matter…”

Sri Lanka on minu uus paradiis. Sinna ma lähen kindlasti veel tagasi ning plaanin ka väikese programmi sõpradele ja sugulastele kokku panna. Sri Lankast jääb kindlasti meelde elevandid, meeletult ilus maastik koos teeistandustega, ookeanikohin, maailma parimad mereannid ning romantilised ja privaatsed rannad.

Ülevaate, mille annan meie reisi päevadest on väga subjektiivne ning puhtalt oma eelistustele tuginedes. Kuna me Reiliga pole kumbki erilised muuseumitest muuseumitesse ja ühest paleest teise vantsijad, siis meie reis oli rohkem elu nautimine ja “go with the flow”. Meie minimaalse kutuurihuvi võiks kokku võtta ühe mu kliendi kuldsete sõnadega Niilusel järjekordset templit külastades – kas jälle on mingid klotsid???? 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s