Pean ausalt tunnistama, et kogu olukord Lähis-Idas tuli mulle üllatusena. Pingetest Iisraeli ja Iraani vahel on olnud alati tunda. On ju Netanyahu viimased 40 aastat ähvardanud, et kohe kohe on Iraanil tuumarelv, millega kogu maailma rünnatakse. Nüüd lõpuks leiti USA-st üks käpik, kes ühe hullu juudi ideed ellu viis. See selleks.
Mina olin just oma klientidega 22.02 Ugandasse maandunud. Meie elasime õnnelikku elu looduse rüpes koos piiratud internetiühendusega. Elu on lill, kui maailma massimeedia sulle sisse ei jookse. Ühel päeval sain kliendilt teksti, et ta on poiste pärast natuke mures seoses Abu Dhabiga. Selle hetkeni ei saanud ma aru, milles seisneb probleem? Ma alguses arvasin, et klient arvab, et Abu Dhabi ei paku piisavalt meelelahutust teismelistele poistele! Klient küsis, et kas ma olen uudiseid lugenud? Iraanis on sõda! Mul oli vastuseks, et jah, aga nad pommitavad ju seal! Selle hetkeni ei mõelnud ma kordagi, et AÜE võiks olla mingil määral rünnaku ohver. Tegin kohe uudised lahti ja hoppaa!!! Nüüd läks mu elu piiratud internetiga piirkonnas väga erksaks. Kohe hakkasin lende ja hotelle tühistama. Klientidele rahasid tagastama. Siinkohal tahan kohe öelda, et ma sain kõik rahad hotellidelt kohe tagasi. Mingigi kasu, kui oled piirkonnas viimased 14 aastat kohalik 🙂
Kusjuures hotellid, millega ma olin juba tühistamistrahvis, ei olnud mitte mingit kohustust raha tagasi kanda. Antud olukord oli ka neile force majore ning enamus kindlustusfirmasid ei pea katma force majore’i. Minu lepinguline partner BTA saatis meili, kus Lähis-Ida piirkonnas lõksu jäänud klientidele kaeti reisitõrge hoolimata force majore olukorrast. Ühesõnaga, minul oli selles situatsioonis palju õnne. Jätame välja fakti, et rahad tagastasin koos arvestatud kasumiga ning järgmised kuud elan õhust ja armastusest 🙂
04.03 märtsis saatis Iraan Türgi poole teele ühe raketi. Mul jäi hing kinni, samal ajal püüdes klientide ees välja näidata, et kõik on ok. Ise kogu aeg uurides, et ega Istanbuli lennujaama ei suleta, sest meie lend tagasi Eestisse oli 05.03. Õnneks oli see väike intsident, mis ei mõjutanud Türgi õhuruumi töötamist. Mina ise sain ka sms, et minu lend Sharjah’sse on tühistatud. AirArabia saatis südantlõhestava sõnumi, kuidas hoolides minu turvalisusest ja õhuruumi sulgemisest, ei saa nad kahjuks 05.03 lennata. Esimene kuupäev anti 10.03, mis ka hiljem lükati edasi. Minu peas käis läbi mitu mõtet. 5 päevaks ma Ugandasse ei viitsinud jääda ning mõtlesin, et kas edasi lennata Burundisse või Etioopiasse.
Õnneks sain ma 05.03 koju. FlyDubai lend oli aktiivne. Paistab, et FlyDubai ei hoolinud meie turvalisusest ning paistab, et ka neile ei kehtinud õhuruumi sulgemine 🙂 Tegelikult oli AirArabia sõnum puhas BS. Nende lend väljus Entebbest 3. ja 4. märtsil. Ma usun, et 5. märtsiks ei olnud neil enam lihtsalt piisavalt kliente, kes Lähis-Idasse sõita tahtis ning nad tühistasid lennud majanduslikel kaalutlustel. Kuidas muidu selgitada, et üks lennufirma lendab , aga teise lennufirma jaoks on lendamine samasse riiki liiga ohtlik?
Mina suundusin 5. märtsi hommikul peale klientide lennujaama saatmist oma lennule. Minu ees oli naine, kes otsis lendu Dohasse. Turvamees Entebbe lennujaamas ütles naisele, et sealsed lennud on veel tühistatud, et need tüübid veel tapavad seal teineteist 🙂 Mina sain oma check-ini tehtud. Kuigi ma ei olnud viimase minutini veel 100% kindel, kas mu lend toimub. Siinkohal tahan rõhutada, et ma maandusin tavalise liinilennuga 05.03 Dubaisse. Meie ERR väljastas uudise, et Dubai lennujaam avati alles 09.03. Ma ei tea, mis infoallikate peale Eesti Rahvuslik Ringhääling toetub, aga liinilennud toimusid juba alates 2. märtsist ning vastavalt ERR uudisele maandusin ka mina 5. märtsil suletud lennujaama 🙂
Alates Dubaisse naasemisest ei ole siin olnud mitte midagi ohtlikku. Kui me elame TikTok ja Instagrami story najal, siis võiks arvata, et me oleme siin näljas ja paljad. Meil ei ole siin ei süüa ega juua. Pommid plahvatavad, raketid tuhisevad üle pea – see kõik on puhas BS. Ma olen olnud nüüd kodus üle nädala. Selle aja jooksul ei ole ma kuulnud mitte ühtegi raketti. Ma pole näinud ühtegi plahvatuspilve. Nädala jooksul on mu mobiili saadetud 5 või 6 hoiatust, et on raketioht, millele on järgnenud 30-40 minuti järel raketiohu möödumisest. Siinkohal rõhutan, et ma räägin oma kogemusest. Kuna riik on suur, siis need hoiatused tulevad piirkonniti. Seega on kindlasti neid, kes neid hoiatusi saab rohkem ning neid kes saab neid vähem.
Ma ei ütle, et intsidente ei ole olnud. Õhust maha võetud raketid ja droonid teevad kahju. Meil kehtib ka siin gravitatsioon ning need tükid peavad kuhugi alla kukkuma. Õnnetuseks on 6 inimest nendest tükkidest surma saanud ja inimesi on saanud vigastada. Kuid üksi surm ei ole olnud otsesest raketitabamusest, vaid raketi derbisest. AÜE-s saab iga aasta surma autoõnnetuses kuskil 400 inimest. Raketitükkidest surma saanud 6 inimest on kindlasti protsentuaalselt väiksem.
Viimaste uudiste valguses on välja toodud, et Küprosel UK sõjaväebaasi ei rünnatud Iraanist ning samuti Omaani Salalah sadama kütuse tsisterni ei rünnanud Iraan. Väikesed rohelised mehikesed teevad enda poolt kõik, et kaasata teised riigid sõtta. Päris suur pettumus pidi neile olema fakt, et Lähis-Ida riigid elimineerivad raketi- ja droonirünnakuid, kuid keelduvad Iraani ründamast. Samuti ei arvestanud 2 dementset vanahärrat, et Iraan ei ole Gaza, kus naised, lapsed ja vanurid ei suuda vastulööki anda. Mis on Epsteini gängi moto – kui sa ei saa noori lapsi vägistada, siis saad neid vähemalt tappa!
Mõned päevad tagasi kuulutati, et Dubai lennujaam on saanud tabamuse. See oli jälle fake news. Õhust võeti maha droon, mis kukkus alla Dubai lennujaama territooriumile. Ja selliseid paanika-postitusi on meil palju. Riigis toimivad kõik institutsioonid. Riik soodustab kodukontorit ning lapsed on e-õppel, aga elu ei ole siin seisma jäänud. Mõned turismiatraktsioonid on suletud, aga mida sa hoiad lahti kohta, kuhu ei jätku hetkel piisavalt turiste. Hea on see, et linnas ei ole suuri ummikuid 🙂 Aquaventure veepark ja Miracle Garden pakuvad näiteks limiteeritud tasuta pileteid.
Ma ei taha sugugi vähendada ohu- ning hirmutunnet, mida tundsid turistid, kes siia lõksu jäid. Oht oligi suurem rünnaku esimestel päevadel. Sinna lisandus teadmatus, oskamatus ning võimalus olukorda tõsidust hinnata. Igas versioonis on turist kõige nõrgem osapool. Turist on võõras riigis, kuhu ta puhkama tuli. Ta peab muretsema, mis saab kui peab hotelli pikendama? Kui kauaks jätkub tal raha? Millal ja kuidas ta koju saab? Kuidas edasi lükata oma kodused kohustused? Samuti puudub turistil teadmine, millised on ametlikud kanalid, kus uudiseid jälgida ning mida uskuda. Nii paljud õnnetud istusidki telefonides, kus nende ainuke infoallikas oli TikTok ja Instagram. Praeguseid uudiseid analüüsides on ka selge, et meie enda ERR ei suutnud anda väga pädevat kajastust olukorrast.
Teine osapool on hotellid. Mitte ükski hotell ei soovi oma klienti laibakotis välja registreerida. Nii tehti ka hotellides vajalikke ning kohati äärmuslikke otsuseid. Kus hotellides pandi kliendid keldrikorruse baaride põrandale magama. Leebemal kujul evakueeriti kliente teistesse hotellidesse (eriti peale palmisaare ning Burj Al Arabi kahjustusi, mis oli raketitüki põhjustatud – mitte raketitabamus). Selline evakueerimine ning klientide keldrikorrusele kolimine on igas versioonis ärevust tekitav. Selles ei olegi kahtlust. Selles osas on minusugune elanik alati paremas seisus. Päeva lõpus lähen ma oma koju ning oma voodisse magama. Ma jälgin riigi ametlikke uudisekanaleid, mitte ei loo ülevaadet sotsiaalmeedia postitustest.
Üks peamine levinud fake news, mida mitmeti nägin oli see, et sireenid käivad üle Emiraatide, kui on raketioht. AÜE-s ei ole ühelgi linnal sireenisüsteemi. Meile tulevad teavitused mobiili ning see helin äratab ka surnu hauast ülesse. Paar päeva tagasi ostustati, et nad muudavad seda heli. Raketioht tuleb ikka sama plärinaga, aga kui tuleb ohu möödumise sõnum, siis see on vaiksem märguanne. Siinkohal pean kohe pettumuse valmistada sensatsiooni otsivatele inimestele, et samasugune plärin tuleb meile ka ekstreemsete ilmaolude teavitamisel. Kui on suur tormi oht või kui Dubai – Abu Dhabi maanteel on udu või kui kuskil piirkonnas on sõjaväeõppused.
Eesti välisministeerium kutsus kõiki inimesi Lähis-Ida piirkonnas ennast registeerima. Ma olen sellega päri. Riigil peab olema ülevaade inimestest, kes vajavad abi Eestisse tagasi saamisel. Kuna ma arvan, et ma olin üks väheseid (kui mitte ainuke) eestlane, kes esimesel võimalusel tagasi koju Dubaisse lendas, siis ma otsustasin ennast mitte registreerida. Ma tean väga hästi, kuhu ma tagasi lendasin – oma koju, mitte sõjakoldesse. Ja uudiseid jälgides tundus, et ma saaksin meie kaitseministrit rohkem aidata Eestisse tagasi saamisega, kui tema teisi antud piirkonnas. Miks panna inimestele rohkem muret kaela, kui nad kanda suudavad. Võib olla olen ma hetkel liiga patriootlik, aga ma usun, et kaitseminister oleks pidanud Eestisse tagasi tulema viimase evakuatsioonilennuga, mitte esimeste seas rinnaga omale teed tegema.