Huvitav on see elu, kus minu reisid on tavaliselt klientidega pikalt ette planeeritud, aga ikkagi on iga lennule minek viimase minuti paanika. Kõik arved ja lennupiletid sai aegsasti tasutud. Samuti suutsin õige ajal viisad ära tellida. Viisad tulid kiiremini kui ma arvestasin. Enamus viisad tuli välja 24h, ainult paar viisat võttis 2 päeva aega. Eesti kodanikud peavad ette tellima e-viisa. Mitte mingit “visa on arrival” meile ei kehti. 

Viisade taotlemisel saate valida, kas tellite Uganda e-viisa või Ida-Aafrika e-viisa. Ida-Aafrika viisa võimaldab ühe viisaga läbida Ugandat, Keeniat ja Tansaaniat.  Kuna meie programm see aasta on ainult Uganda, siis  piirdusime Uganda viisaga. Uganda viisa maksab 50 USD, millele lisandub 1.5 USD teenustasu. 

Oluline info Uganda viisa taotlemisel on see, et peale passipildi ja passikoopia peate te taotlusesse lisama ka edasi-tagasi lennupileti ning mainima ära hotelli või turismifirma nime ning kontakti Ugandas. Samuti nad küsivad  viis viimast külastatud riiki. Mina ladusin need oma klientidele suvaliselt ning selle järgi, kus nad on minuga enne reisinud. 

Ugandasse riiki sisenemisel on vajalik kollapalaviku vaktsiin. See on ainuke kohustuslik vaktsiin. Kõik teised on soovituslikud ning peate ise oma arstiga konsulteerima, milliseid vaktsiine veel teha. Kollapalaviku vaktsiini tõendit ei pea viisataotlusel üles laadima, aga mina seda tegin. Hea, kui saab 100% kindlalt kohe viisataotlusel näidata, et kõik tingimused on täidetud. 

Kui viisa on käes ning reis läheneb, siis printige viisa välja. Teoreetiliselt te ei pea neid välja printima, aga praktika näitab, et kui neid ei ole prinditud, siis alati küsitakse 🙂 . Kui saate viisa kinnituse, siis seal on kirjas, et peate kaasa võtma passipildi ning lennupileti, aga reaalselt ei ole peale passi ja viisa midagi muud passikontrollis vaja ette näidata. 

Mina ise võtsin otselennu Sharjahst Entebesse. Lend jäi mul 1,5h hiljaks, sest punt hindusid hilinesid oma jätkulennult. Ja nii oligi olukord, kus lennul Ugandasse oli lennukis rohkem inimesi Indiast kui Ugandast. Minu lemmikrahvus jälitab mind isegi Aafrikasse 🙂 Kui lennuk maandus ning suundusime passikontrolli, siis tuli minu varjatud talent liiklusreguleerijana välja. Need minu lemmikud ei jaga ööd ega mütsi mingist viisakusest või järjekorras seismisest. Ma võtsin päris mitmel kratist kinni ning tõstsin nad tagasi oma järjekorda.

Passikontrollis võttis nii kaua aega. Ma alguses mõtlesin, et küll on need Uganda naised laisad. See oli vale arvamus. Probleem oli selles, et Indiast inimesi millegi pärast kontrolliti kauem. Mõnel vist ei olnud ka kollapalaviku vaktsiini tehtud, sest nad saadeti passikontrollist minema. Ja nii ma ootasin, kuidas 30 minutiga suudeto 4 hindut läbi passikontrolli lasta. Ma olin ka ise valmis pikaks protseduuriks, aga minuga käis kõik väga kähku. Ma usun, et kiirusele aitas kaasa ka see, et ma olin kõik dokumendid k.a kollapalaviku vaktsiini juba viisataotlusesse ülesse laadinud.

Kusjuures viisaga oli huvitav. Kuigi märkisin kõikidele reisiperioodi, siis paljud kliendid saidki viisa vaid 12 päevaks. Mina sain näiteks 60 päevaks ning meie seas oli ka õnnelik, kellel lubati riigis olla lausa 89 päeva. Mille järgi mõned meist pikema viisa said, seda ei oska ma öelda.

Entebbe lennujaamas läks pagasiga aega. Mul oli seal aega elu jälgida. Mõni tõi lennukiga autorehvid üle, teistel paistis olevat käsil mingi piimapulbri äri. Lennujaama seina peal oli nimekiri asjadest, millega ei tohi riiki siseneda. Üks kõige huvitavamaid keelde oli kasutatud aluspesu. Kasutatud aluspesu võib Ugandasse viia vaid isiklikul kasutamise eesmärgil 🙂

Lennujaamas oli mul partnerfirma autojuht vastas ning viis hotelli. Kuna minu lend maandus nii vara, siis sain terve päeva veel puhata ning tööd teha kuniks internet oli veel kiire ning toimis. Jalutasin Victoria Malli, külastasin väikeseid suveniiripoode ning jalutasin õhtuks Victoria järve ääre, et õhtusööki nautida. Minu õhtusöök oli väga mitte orginaalne pizza ja siider. Jah, õnneks on maailmas veel mõni riik, kus saab siidrit 🙂

Entebbe on Uganda endine pealinn Victoria järve kaldal. Vahemaa Kampalast on umbes 40km. Entebbe oli Buganda kuningriigi pealinn, kus erinevaid Banganda hõimujuhid kohtusid ning see sai rahvusvahelise kuulsuse 1976. aasta Operatsioon Entebbe tõttu.

“Entebbe” tähendab luganda keeles “istet”, kuna see oli koht, kus Baganda peajuhid lahendasid vaidlusi. Briti koloniaalajastul sai see 1893. aastal halduskeskuseks, kui kindral Sir Gerald Portal asutas sinna baasi, ning jäi Uganda protektoraadi pealinnaks kuni iseseisvumiseni 1962. aastal. Kuulsaim sündmus oli 1976. aasta pantvangide vabastamine Entebbe lennujaamas, kus Iisraeli väed päästsid üle 100 reisija. Seda sündmust teamegi Operatsioon Entebbe nime all.

Entebbes on Uganda ainus rahvusvaheline lennujaam ning linn on populaarne järveäärne puhkekeskus loodusparkide ja loomaaedadega. Linnas paistab silma ka koloniaalarhitektuur ning linn on väga puhas. Kui kliendid olid maandunud, siis meil oli veel terve päev, et Entebbes jalutada ning reisiväsimusest enne safarit välja puhata. Proovisime päeval minna Victoria järve äärde, kuid see kubises valgetest järvekiilidest. Nimelt oli öösel vihma sadanud. Külaliste saabumine vihmaga pidi õnne tooma, aga samas aktiveeris see vihm ka kõik järvekiilid Victoria järvel.

Kujuta ette, et oled Entebbes Viktoria järve kaldal ja järve kohal kerkivad üles tohutud valgete pilved – mitte suits, vaid elav putukate mass! Need on nn järvekiilid ehk chaoborus-sääsed, mis kooruvad järve madalatest soppidest pärast vihmaperioode. Miljonite kaupa tõusevad nad õhku, moodustades tihedad parved, mis võivad katta järve mitme kilomeetri ulatuses ja meenutada kaugele paistvat udu. Miks see juhtub ja miks on see oluline? Vastne elab järve mudas, koorub täiskasvanutena ja paaritub vaid mõne tunniga, enne kui sureb ära. Parved on tihedaimad märtsist juulini ning eriti Entebbe ja Jinja lähedal. Kohalikud kasutavad neid isegi toiduks – kuivatatult ja jahuna on need valgurikkad! Arvestades, millistes kogustes nad ümber meie lendasid, siis usun, et ka mina sain seda valgurikast jahu maitsta 🙂

Victoria järv on mageveekalade ja kalapüügi keskus Ugandas, toetades miljoneid elanikke. Victoria järv on Aafrika suurim järv Ida-Aafrikas, mis piirneb Ugandaga, Keeniaga ja Tansaaniaga. See on Niiluse jõe peamine algallikas, mille pindala küünib 68 800 km²-ni ja sügavus kuni 80 meetrit. Järv asub ekvatoriaalpiirkonnas umbes 1134 m merepinnast. Kaldajoone pikkus on 3440 km nin seal leidub sadu saari nagu Ssese saarestik. Jah, Victoria järve pindala on suurem kui Eesti pindala. Kui me lisaksime juurde veel valgla pindala, siis see kataks kogu Baltikumi.

Tagasi mõtlesime, et jalutame mööda maanteed. Korraga oli iga tänavalaterna all nuiadega politsei. Mind hakkas see kohe huvitama. Ma küsisin ühelt politseinikult, et mida nad seal valvavad? Meile öeldi, et kohe peaks Uganda president mööduma ning me peaksime tee äärest alla muru peale minema. Seda me ka tegime. Tuli välja, et ei ole hea ka presidendile lehvitada. Me kõndisime mööda kitsast jalgteed muru sees, kuni meie ette sattus kalašnikoviga politsei. Tema palus meil teede ristumiskohas oodata kuni president möödub. Alles veebruari alguses olid uued presidendivalimised ning milline üllatus, et “demorkaatlikul” teel valiti tagasi president, kes on olnud võimul viimased 40 aastat 🙂 Poliitikast ma kirjutan natuke hiljem.

Meile tegi see nalja ning meie suundusime Victoria Malli sööma. Esimene idee oli süüa lõunat Victoria järve kaldal, aga need järvekiilid oma rikkaliku valgurikkusega nurjasid meie plaanid. Sõime kõhud täis, jagasime lastele nänni ning siis läksime hotelli puhkama. Aafrika safari ju ootas meid.