Meie viimane pikk Mahe saare päeva olin ma alguses planeerinud Shilouette saare külastusega, kuid päevade jooksul plaan muutus. Esiteks oleks saare külastamine olnud päris kulukas. Saarele korraldab paadireise Hiltoni hotell, kes saarel monopoli omab. Ainuke resort saarel kuulub Hiltonile ning on reaalselt võimalik osta päevast resorti kasutamise paketti. Kõige soodsam on minna paadiga. Paadid väljuvad Bel Ombre sadamast ning maksab ca 50-80 eur inimene. See on kõige soodsam viis saart külastada. Teine võimalus on lennata helikopteriga, mis on kõige kiirem – ainult 15 minutit lendu, kuid hind jääb 200 eur kanti inimene.

Silhouette on Seychellide kolmas suurim graniit saar (20 km²), mis asub 20 km Mahe saarest. Saarel elab ca 200 inimest, peamiselt Hilton Labriz Resorti töötajad La Passe külas. Kogu saar on looduskaitsealune paradiis Mont Daubani mägedega, endeemiliste taimede ja loomadega. Mida saarel teha? Snorgeldamine, matkamine vihmametsades, kilpkonnade vaatamine. Kilpkonnade vaatamiseks peate jääma vähemalt üheks ööks Hiltoni hotelli.

Saar on ilus, kuid kuna meid ootas veel Praslini ja La Digue saar, siis raske südamega jätsime selle plaanist välja. Samuti terve öö sadas paduvihma, mis küll varahommikul järgi jäi. Tegin kiire plaanimuutuse ning sõitsime läbi Mahe põhjaranniku ning otsustasime lõuna veeta Mahe pealinnas Victorias.

Kaardu peal oli näha, et kesklinna juures on suur parkla. Üllatavalt kombel oli kogu parkla täis. Üks kohalik mees nägi, et kaks õnnetut turisti ostivad parkimiskohta. Ta tuli meie juurde ning näitas meile, kus on üks vaba koht. Autost väljudes andis ta meile väga konkreetse instruksiooni: “Minge selle 3. kollase putka juurde, mille sees on üks paks mees. Tema käest ostke parkimiskaart ning tulge tagasi ning pange see armatuurlauale” 🙂 Ja seal oligi kollane putka koos paksu mehega 🙂

Peale õnnestunud parkimist otsisime ülesse postkontori. Postkaardid tuli ju Eestisse saata. Eestisse saatmiseks sain ma igale postkaardile 3 marki. Peale väikest näputööd läksime kohalikule turule. Minule turg suurt muljet ei avaldanud, aga tore ajaveetmine sellegipoolest.

Victoria linnas elab umbes 25 000 inimest – see on riigi kultuuri- ja kaubanduskeskus. Linnas domineerivad koloniaalstiilis hooned nagu kellatorn, mis on Londoni kellatorni koopia; St. Pauli katedraal, mis on Šeisellide vanim anglikaani kirik; Immaculate Conception katedraal ja Sir Selwyn Selwyn Clarke turg värskete kalade, vürtside ning troopiliste viljadega.

Linnas on veel botaanikaed ning saare ajaloomuuseum. Meie nendesee ei läinud. Kõik matkarajad on juba nagu suur botaanikaaed ning muusuemide fänn ma ei ole. Linna jalutab läbi poole päevaga ning mingis versioonis te Victoriasse jõuate. Kõik põhiteed algavad ja lõppevad Victorias.

Me tegime kerge lõunasöögi linna kuulsamas kohvikus ning sõitsime tagasi pealelõunal meie majutuskohta. Mul oli vaja natuke tööd teha ning ema läks randa. Õhtul tegime viimase õhtusäägi The Boat restoranis, kus avanes draamatiline päikeseloojang, kus kogu taevas oli punaseks värvunud. Peale õhtusööki jalutasime mööda rannapromenaadi, mis oli täis erinevaid tänavatoidu putkasid ning õhtul pimedas jõudsime tagasi hotelli.

Hommikul pakkisime oma asjad kokku, andsime oma väikese pesa üle puhta ja tervena ning läksime bensiinijaama kütust võtma. Jõudsime kenasti sadamasse. Helistasin autorendi tüübile, et olen valmis auto üle andma. Autorendifirmadel ei ole sadamas esindust. Peate päev ette tevaitama, et mis kell te auto sinna viite ning nad organiseerivad sinna inimesi autot üle võtma. Meie mees ei jõudnudki kohale. Lennujaamas oli vist keegi hiljaks jäänud ning ta ei saanud sealt tulema. Mulle öeldi, et ma pargiksin auto ära, teeksin pildid ning jätaksin võtmed kindalaekasse. Nii ma ka tegin. Paar tundi hiljem sain ka teate whatsappi, et nad on auto kätte saanud ja autoga on kõik ok.

Samal ajal kui mina sadama parklas parkimiskohta otsisin oli meie lähedal üks paar, kes ka oma autot üle andis. Nemad olid kogu auto vasaku külje ära kriimustanud. Selline tugev jutt läks üle kogu auto vasakpoolse külje. Mitte, et ma oleksin olnud kahjurõõmus, aga see oli hea elav näide emale näitamiseks, et mis sa kurat ohid. Näed, mida suutsin auto ilma kriimuta sadamasse toimetada 🙂