Gruusia on üks maailma vanimaid veini valmistamise piirkondi, kus veinikultuur ulatub üle 8000 aasta taha. Gruusia veinide unikaalsus seisneb eelkõige nende valmistamise meetodis: veini kääritamiseks kasutatakse traditsioonilisi savist anumaid ehk kuevrisid, mis maetakse maa sisse. See iidne meetod kuulub UNESCO vaimse kultuuripärandi hulka. Gruusia veinides kääritatakse tihti ka valgeid marju koos kestade ja rootsudega, mis annab veinile kuldse kuni oranžika värvuse ning rikkaliku maitse.
Tuntuim Gruusia veinipiirkond on Kahheetia, kust tuleb suur osa Gruusia veine. Gruusia viinamarjadest on Eestis kõige tuntumad Saperavi (punane vein) ja Rkatsiteli (valge vein). Saperavi annab sügavpunase ja rikkaliku veini, mida kasutatakse nii kuiva kui ka poolmagusa veini valmistamisel. Rkatsiteli on peamine valge veini viinamari, millest saab värske, puuviljase ja veidi vürtsika maitsega veini. Teised tuntud veinid on Kindzmarauli, Khvanchkara, Mukuzani, Tsinandali ja Alazani Valley.
Gruusia veinid on liigitatavad magusateks, poolmagusateks, kuivadeks ning vahuveinideks. Enamik Gruusia veine on poolmagusad, kuid leidub ka palju kvaliteetseid kuivi veine. Gruusia istandustes korjatakse viinamarjad alati käsitsi.
Olulised Gruusia veinivalmistamise piirkonnad:
- Kahheetia – kõige kuulsam ja suurim veiniregioon, 68% kogu toodangust
- Imereti, Ratša, Guria, Samegrelo – väiksemad piirkonnad, erineva kliima ja marjasortidega
- Kartli, Adjara, Letšhumi – piirkonnad unikaalsete veinisortidega
Meie veetsime terve päeva Kahheetias. See oli meie reisi jooksul ainuke vihmane päev, kus peaaegu kogu päeva sadas vihma. Õnneks oli see meie viimane päev ning bussisõitu oli rohkem kui väljas kõndimist. Peale paaritunnist bussisõitu jõudsime oma esimesse peatuspunkti – Bobde kloostrisse.
Bobde klooster on Kahheetias asuv tähtis religioosne keskus. Kloostri ajalugu on tihedalt seotud kristluse vastuvõtmisega Gruusias. Klooster on pühendatud pühak Ninole, kes on Gruusia kristluse levitaja ja üks tähtsamaid usulisi figuure piirkonnas. Gruusia ajaloos on Bobde ja selle ümbruse piirkond olnud tegev ka mitmete ajalooliste sündmuste keskmes, olles siduskoht erinevate kuningriikide ja kultuuride vahel. See klooster on siiani palverännakute ja vaimse elu oluline paik, mida külastavad nii kohalikud kui ka turistid.
Peale kloostrikülastust läksime Signagi linna, et ühes pererestoranis einestada ning nautida kohalikku veini. Peale lõunasööki jalutasime mööda Signagi linnamüüri. Signagi linn on tuntud oma hästi säilinud keskaegse arhitektuuri ja maalilise vaate poolest Alazani orule ning Kaukaasia mägedele. Meie neid maailisi vaateid ei näinud, sest õhuniiskuse ja vihma tõttu oli kogu linn udu sisse mattunud.
Signagi on väike, kuid kultuuriliselt rikas paik, kus vanad kindlustusmüürid, kitsad munakivitänavad ja värvikad majad loovad unikaalse atmosfääri. Signagi sümboliks on selle hästi säilinud 18. sajandi linnamüür, milles on 23 torni, mis annavad linnale kindluse ja ajaloolise ilme.
Kultuuriliselt on Signagi tuntud ka kui „Armastuse linn“ oma romantilise atmosfääri ja kauni maastiku tõttu. “Armastuse linna” staatuse said nad sellest, et nad avasid 24/7 “Õnnepalee”. Hoolimata päevast ja kellaajast, saab seal ennast alati paari panna. Linnas toimuvad ka mitmeid festivalid, sealhulgas veini- ja käsitööfestivalid, mis toovad kokku kohalikke tootjaid ja külalisi.
Meie valisime Kahheetia piirkonnas välja Kvareli veinikeldri külastuse, mis on Gruusia suurim veinikelder. Kvareli veinikelder on tuntud oma pikaajalise ajalooga, olles oluline osa Gruusia veinitootmise traditsioonidest. See kelder mahutab miljoneid pudeleid ning seal on säilinud ja toodetakse nii traditsioonilisi kui ka kaasaegseid veine. Spolerina pean muidugi mainima, et kui oled ära käinud Moldova veinikeldrites, kus on maa-aluseid käike ca 200km, siis 7,7km tunnelit ei ole just esialgu “wow-elamus” 🙂 Sellest hoolimata ulatub Kvareli veinikelderi ajalugu sajandite taha, olles keskseks paigaks Kahheetia veinipiirkonna elus. Piirkonna soe kliima ja viljakas pinnas loovad ideaalsed tingimused kvaliteetsete punaste ja valgete veinide tootmiseks.
Meie ootasime oma majagiidi ning ekskursioon veinikeldris sai alata. Pärast põgusat tutvustust saime osa veini degustatsioonist. Seal saime maitsta veine, mis olid valminud nii Gruusia kui ka Euroopa tehnoloogiaga. Meie veini degusteerimise ajal leidis aset ka intsident, kus kõrval lauas oli rahuolematu mees ning ta tõstis seal ühe naisterahva peale häält. Meie kohalik giid sekkus ning peale seda jäi see mees õige tasa. Küsisime hiljem, et milles oli probleem? Mees ei saanud aru, et miks kõrval lauas pakutakse veine, mida tema grupile ei anta. Mees ei saanud aru, et seal on erinevad paketid ja maitsta saad just neid veine, mille paketiga oled tellinud. Meie giid oli tema poole pöördunud ning öelnud, et Gruusias naiste peale häält ei tõsteta ning palus tal lahkuda, kui ta ei vabanda. Ta oli väga tubli mees.
Peale degustatsiooni saime natuke ka aega, et neid veine endale koju kaasa osta. Pean täiesti ausalt tunnistama, et mulle maitsesid Moldova veinid rohkem, kui veinid Gruusias ja Armeenias. Kogu reisi jooksul oli parim valge vein Wines & Grapes Spaas ning see oinapeaga valge vein Jerevani kohvikus. Väga maitses ka kirsivein Arenis.
Tagasiteel Jerevani tegime ka linna lähedal oma viimase õhtusöögi. Restoranis oli elav muusika, toitu toodi ette lademetes nagu alati ning õhtu oli väga meeldiv. Me saime ka meeldivalt oma giidi ja bussijuhti tänada, sest lennujaama minek oli juba keset ööd. Mina ei läinud klientidega lennujaama kaasa, sest minu lennuk väljus alles järgmisel päeval.
Saatsin kliendid öösel bussi peale ning siis läksin tagasi magama. Suur plaan oli veel hommikul antikvariaati jõuda ning linna peal jalutada. Tänav hotelli ees oli hommikul politsei poolt suletud. Igal pool olid patrullid ning liiklus vanalinnas oli suletud. Ma arvasin, et jälle mingi tähtis poliitiline kohtumine, aga tuli välja, et toimus hoopis Tbilisi linnamaraton. Õnneks olid teepiirded ja politsei selleks ajaks kadunud, kui ma kohvriga alla jõudsin ning sain takso otse hotelli ette tellida.