Mtsheta ja Jvari klooster on kaks olulisemat ja ajaloolisemat paika Gruusias, mille tähtsus on seotud nii kristluse levikuga piirkonnas kui ka ainulaadse arhitektuuripärandiga.​ Mtsheta oli Vana-Ibeeria kuningriigi kunagine pealinn ning piirkond, kust kristlus 4. sajandil ametlikuks usuks sai.​ Siin ristis püha Nino kuningas Mirian III, muutes Gruusia üheks esimeseks kristlikuks riigiks maailmas peale Armeenia. Mtskheta on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuna see esindab märkimisväärset ajalooperioodi ja kultuuri.​

Svetitskhoveli katedraal Mtskhetas on Gruusia üks kõige olulisemaid religioosseid ja kultuurilisi monumente, mille ajalugu ulatub tagasi 4. sajandisse ning mille legendid on sügavalt põimunud riigi ristiusustamise ja rahvusliku identiteediga.​ Svetitskhoveli (tõlkes “Elav sammas”) nimetus viitab sammastele, mis olevat püstitatud kohale, kuhu legendi järgi maeti tükike Kristuse rüüst. 1. sajandil tõi Mtskheta juut Elias Jeruusalemmast kaasa tüki Kristuse rüüst, mis avaldas tohutut emotsionaalset mõju tema õele Sidoniale. Sidonia suri seda puudutades ja rüü maeti koos temaga praeguse katedraali kohale. Hiljem kasvas tema haualt vägev seedripuu, millest püha Nino käsul valmistati seitsmest sambast kuulus kirik. Seitsmes sammas tõusis öösel õhku ja helkis – sellest tekkis katedraali nimetus Svetitskhoveli ehk “Elava sambaga katedraal”.​

Praegune katedraal ehitati aastatel 1010–1029 peapiiskop Melchizedeki algatusel ja arhitekt Arsukidzse juhendamisel. Legend räägib ka tema saatuslikust käest, mille motiiv on katedraali fassaadil.​ Katedraali on korduvalt restaureeritud ning selle sees ja ümber on mitmete Gruusia kuningate ja kirikujuhide hauad.​

Katedraal on olnud sajandeid gruusia vaimuliku elu keskpunkt ning seal on toimunud patriarhide kroonimised ja kuningate matmised.​ Katedraali seinad ja sammas on seotud legendidega raviandvast õlist ja imeväelistest sündmustest, mis toidavad Gruusia usulist pärimust ja identiteeti.​ Kunstiliselt on katedraali arhitektuuri ja fassaadi peetud Gruusia kirikuarhitektuuri tipuks, millel leidub palju sümboolseid dekoratsioone ja raidkivisid, sh viiteid kohalikele veinivalmistamise traditsioonidele.​

Jvari klooster (tõlkes “Risti klooster”) pärineb 6. sajandist ning on säilinud peaaegu muutumatul kujul läbi sajandite, olles varase Gruusia kirikuarhitektuuri eeskujuks.​ Legendi kohaselt püstitas püha Nino 4. sajandil paganliku templi asemele suure puust risti, kuhu hakkasid tulema palverändurid Kaukaasia eri osadest.​ 6. sajandil ehitati risti jäänustele väike kirik ja peagi ka suurem kirik, mis koos moodustavadki tänase Jvari kloostrikompleksi.​ Klooster on oluline arhitektuuriliselt, sest see on üks esimesi nelja apsiidiga kuppelkirikuid, mis mõjutas oluliselt piirkonna kirikuarhitektuuri arengut.​ Hiljem ümbritseti klooster müüridega ja sellest sai üks peamisi palverännakupaiku. Jvari kloostri asukoht mäetipul, kust avaneb vaade Mtskhetale ja kahe jõe – Aragvi ja Kura – ühinemiskohale, on saanud ka Gruusia rahvusliku sümbolismi osaks.​