Ararati piirkond on tõeliselt lummav sihtkoht, kuhu saab teha mugava päevareisi Jerevanist. Meie reisi jooksul külastasime mitmeid huvitavaid kohti, nautisime kohalikke maitseelamusi ning kogesime elamusterikast päeva.

Päeva esimeseks peatuspaigaks oli Khor Virap, tuntud oma iidse kloostri poolest ning, kust avaneb ainulaadne vaade Ararati mäele. See paik jättis meile sügava mulje oma ajaloost ja loodusest, kuigi seal oli väga suur tuul ning võttis palju jaksu ja energiat, et Armeenia lipu juurde minna.

Koh Virap on üks olulisemaid ajaloolisi ja religioosseid paiku Armeenias. Koh Virapi tuntus tuleneb eelkõige sellest, et seal vangistati 13 aastaks pühak Gregorius Valgustaja, kuna ta keeldus paganliku kuninga Trdat III käsul loobumast kristlusest. Legendi kohaselt suutis Gregorius oma pühaduse ja palvetega kuninga tervendada, mille tulemusel sai Armeeniast maailmas esimene riik, mis võttis kristluse ametlikult riigiusuks aastal 301. Koh Virapist sai hiljem oluline palverännaku ja õppekoht, ning klooster, mille all asuv sügav vangikongi ehk “Virap” on tänini säilinud ja külastajatele avatud. Ka meie käisime seal all koopas ära. Ma ei ole sale naine, kuid kindlasti mitte ka kõige suurem oma kehakujult. Sinna alla vangikongi minek on päris keeruline. Seal tekib selline pöördekoht ning kohati tekib kahtlus, kas mahun ikka läbi. Üks väike kiisu oli ka seal trepiastmete all magama jäänud ning tema ehmatas mind ka korralikult. Parem ikkagi, et armas kiisu, mitte mõni kole rott 🙂

Koh Virap klooster asub peaaegu Türgi-Armeenia piiril. Sealt on näha piirivalvetorne ning see ala Ararati orust on lubatud liigelda ainult kohalikel põllumeestel erilubadega. Paljud vist üldse ei mõtle, et Armeenia suurim sümbol – Ararati mägi ei kuulu üldse Armeeniale. Ma kirjutan ühe artikli Araratist ja teistest Armeenia piiriküsimustest, kui käsitlen nende patriotismi 🙂

Koh Virapi bussipargi juures on ka suur suveniirimajandus, kuid seal on hinnad ühed kallimad üle kogu Armeenia, mida ma olen näinud. Uskuge, te saate magnetid ja muu nänni palju soodsamalt kätte igal pool mujalt.

Edasi suundusime Areni koopasse, kus saime uudistada iidseid koopaseinu ja arheoloogilisi leide. Paik on kuulus oma veinitootmise traditsioonide poolest ning kus on maailma vanim avastatud veiniköök. Veiniköögi vanuseks hinnatakse üle 6000. aasta. Sealt veiniköögist avastati ka viinamari, millelt oli võimalik võtta DNA ning sellega tehti kindlaks, et Areni viinamarjasort oli kasutusel juba üle 6000. aasta tagasi. Armeenia on väga uhke oma endeemilise Areni viinamarja üle, mis on nende looduslikes tingimustes ka üks vastupidavamaid.

Areni koobast nimetatakse ka linnukoopaks ning selle reisil sain ma ka selle tähendusest ka aru. Otse koopasuu ees sittus üks lind mulle pähe. Hea, et mul olid päikeseprillid pea peale asetatud ning suurima löögi said mu prillid, mitte juuksed. Rahvatarkus ütleb, et linnusitt pidi rikkuse majja tooma. Mina hoian ihaljuhul oma pangakontod tühjana, et oleks ruumi, kuhu tulla 🙂

Viimane kultuuriprogrammi osa Ararati päeval oli Novarank klooster, mis on üks Armeenia hinnatumaid keskaegseid kloostrikomplekse, paiknedes maalilises Amaghu jõe kanjonis Yeghegnadzori lähedal. Klooster rajati 13. sajandil piiskop Hovhannesi eestvõttel, kuid piirkonnas oli kirikuhooneid juba varemgi. Novarank sai tuntuks 13.–14. sajandil, mil see oli Siwniki piiskoppide residents ning oluline usuline, hariduslik ja kultuurikeskus, tihedalt seotud Gladzori ülikooli ning orbeliansi vürstidega. Kloostrisse kuuluvad mitmed kirikud, millest kõige tuntumad on kahekorruseline Surb Astvatsatsini (Jumalaema) kirik ning Surb Karapeti (Ristija Johannese) kirik, mida iseloomustavad detailne kivitöö. Noravanki arhitektid ja kunstnikud, näiteks Siranes ja Momik, on kloostrile jätnud muljetavaldava pärandi. Tänapäeval on Novarank populaarne sihtkoht, mis paelub nii oma ainulaadse arhitektuuri, religioosse tähenduse kui ka kauni loodusega.

Nüüd olid meil ka juba kõhud tühjad ning läksime Ararat taverni lõunat sööma, kus pakuti meile kohalikke roogasid, mis olid maitsvad ja kodused.

Päeva viimane osa enne Jerevani naasmist oli Ar Areni veinikelder. Seal meile pakuti degusteerimiseks 7 erinevat veini ning meie paljude lemmikuks osutus kirsivein. Puuviljaveinid maksid 3000 AMD, mis on ca 8 eur. Ar Areni on väike pere ettevõte, kus perenaine ise pakub veine. Nemad jälgivad traditsioonilist veinitegemise tehnoloogiat. Nad ei lisa veinidele juurde ei suhkurt ega pärmi. Viinamarjade kestadel on oma looduslik pärm, mida nad ka veinitegemisel ära kasutavad.

Te olete kindlasti näinud, et viinamarjadel on peal selline hallikas kaste moodi kiht? See ongi see looduslik pärm ning selle tõttu ei eemaldata ka seemneid ja viinamarjakestasid koheselt – nii nagu seda Euroopa tehnoloogia teeb. Veini kangus sõltub just suhkrusisaldudest viinamarjas ning suhkrusisaldus sõltub kui kuum ja kuiv oli suvi. Mida soojem oli suvi, seda rohkem suhkurt viinamarjades ladestub. Seega ei saa ei Armeenia ja Gruusia veinimeistrid ette ennustada, milline saab olema järgmise hooaja veini alkoholisisaldus. Sellest ka nende tehnoloogia võlu ja valu. Euroopa tehnoloogia annab võimaluse toota sama veini hoolimata ilmast, sest pärmi ja suhkru nad lisavad vastavalt vajadusele.

Armeenia on üks maailma vanimaid viinamarjakasvatuse piirkondi. Kohalikud viinamarjasordid on tuntud oma rikkaliku maitse, suhkru- ja happesuse tasakaalu ning tugeva aroomi poolest. Kohalikud valged viinamarjad, näiteks tihti teeäärsetel müügilettidel müüdavad sordid, on väga magusad ja mahlased. Ka meil oli soov osta kohalikku kiidetud viinamarja. Üks mammi müüs puuvilju kohe maantee ääres ning me saime ülimaitsavad viinamarjad 500 AMD kilo kohta, mis on ca 1 EUR kilo.

Tagasisõidul sattusime tugeva vihma kätte ning liiklus Jerevanis oli väga tihe ja aeglane. Seetõttu otsustasime bussist varem maha tulla ja kõndida hotelli poole, mis andis meile võimaluse piinad lõpetada ning hotelli kiiremini jõuda. Meil oli õhtul veel ootamas Veini ja Viinamarja Spa kogemus. Kokkuvõttes oli päev Ararati piirkonnas mitmekülgne ja meeldejääv, pakkudes nii kultuuri, loodust, maitsvaid kogemusi kui ka väikest seiklust vihmases Jerevanis.