Dihamri on tõeline paradiis. Ma küll alguses mõtlesin, et ostan sealt juurde sukeldumise, kuid lõpetasin snorgeldamisega ning see oli igati hea otsus. Ma ei ole mitte kusagil näinud nii rikkalikku veealust elu otse rannast vette minnes ning veepinnal snorgeldades.

Tehniliselt oleks võimalus ka seal rannas otse telkida, mis oli algselt ka meie kavas, aga ma olen väga õnnelik, et valisime ööbimiseks Aheri ning Dihamris veetsime mõnusad pool päeva koos lõunasöögiga. Vaatamata looduslikule ilule on Dihamri merekaitsealal vähe mugavusi, kuigi seal on olemas tualetid ja telkimisvõimalused.

Dihamri merekaitseala uhkeldab puutumatu rannajoonega, mis on tuntud oma mitmekesise mereelustiku ja selge türkiissinise vee poolest. Erinevalt paljudest teistest randadest ei ole Dihamril peent valget liiva; selle asemel iseloomustab seda kiviklibu, mis päikese all sädeleb ja ulatub mitu miili mööda saare põhjakallast.

Diharmi merekaitsealal elab üle 80 liigi koralle ja 150 liiki kalu. Merepõhi on eriti huvitav selle põhjast kerkiva mäe tõttu. Siin saab nautida sügavaimat sukeldumist, mis ulatub kuni 50 meetri sügavusele. Võimalik on ka öine sukeldumine. Veel huvitavad sukeldumiskohad on:

1. Rosh – merekaitseala korallrahuga, mis asub umbes 1 kilomeetri kaugusel kaldast.
2. Ras Erissel – kaitseala, mis pakub 7 sukeldumiskohta. See on eriti huvitav paljude merepõhjas lebavate laevavrakkide tõttu. Mõned neist on 50 aastat vanad ja neid saab ise hõlpsalt uurida.
3. Shouabi ranna läänepunkt – kuigi sukeldumiskohti on ainult üks, asub seal suurim laevavrakk.

Mina käisin ainult snorgeldamas, kuid nägin ära manta raid, napoleoni kalad, ingelkalad, korallkalad, kirurgkalad ja palju muid kalaliike. Eriline lemmik oli mul kohtumine kaheksajalaga. Teised kõik nägid kaheksajalga ning mina keeldusin veest välja tulemast enne, kui mina ka kaheksajala ära näen. Kui ma olin juba lootust kaotamas märkasin ma lõpuks seda ägedat tegelast.

Meil hakkas peale peitusmäng. Iga kord kui ma talle lähemale ujusin, siis varjus ta koralli alla. Ma mõtlesin, et kavaldan ta üle ning ujun selle koralli taha peitu. Ega ta siis loll ei olnud. Ta ajas end ettevaatlikult välja ning piilus silmadega üle koralli serva. Nägi, et see paks valge kogu punase särgiga on ikka ohtlikus läheduses ning puges uuesti koralli alla peitu. Nii ma ahistasin seda vaest kaheksajalga oma paarkümment minutit, kuni lõpuks veest välja läksin. Kalendrisse oli rist tehtud. Mina nägin ka ära kaheksajala 🙂