Üks endeemilistest loomadest on Sokotra kameeleon. Keegi ajas meie grupist jama, et tegemist on meetri pikkuse jurakaga ning siis mu sõbranna otsis pingsalt jeepidega mööda jõesängi sõites, et äkki kohtab seda imelist tegelast. Ma muidugi ei hoiatanud, et kui meie poolt juttu uskuda, siis saad ikka veel poolega petta 🙂

Kes on Sokotra kameeleon? Chamaeleo monachus on Sokotra saarele endeemiline kameeleoni liik. Häire korral teeb ta susisevat häält ja olenevalt tujust võib ta värvi muuta. Teda ohustab ülekarjatamine ja ta on kantud punasesse nimekirja. Sokotra kameeleon elab tihedas põõsastikus, wadis’i ääres ja mõnikord ka palmiistandustes. John Edward Gray kirjeldas liiki Chamaeleo monachus esmakordselt teaduslikult umbes 1865. aastal. Ta määras aga ekslikult tüüpleiukohaks Madagaskari. Liigi õige leiukoht tuvastati alles 1880. aastal, kui Isaac Bayley Balfour juhtis esimest teaduslikku ekspeditsiooni Sokotrale.

Sõbranna kurvatuseks osutus Sokotra kameeleon vaid paarikümne cm pikkuseks arglikuks tegelaseks, keda meil ei õnnestunud kohata. Sellest hoolimata nautisime imelisi wadisid (ärakuivanud jõeorud) ning Sokotra müstilist loodust.

Minu jaoks on kogu Sokotra nagu Sokotra kameeleon – tundmatu, valesti hinnatud, eksootiline ning ka ohu käes kaotada oma ehtsus. Poliitikasse ma sügavale ei soovi laskuda, sest ei ole ma mingi politoloog ning ei anna ma ka kindlasti objektiivseid hinnanguid. Kas see, et Sokotra on täna Saudi Araabia ja AÜE võimu all on hea või halb? Ei oska öelda. Ma pakun, et see pakub saarele teatud stabiilsuse. AÜE tegeleb agaralt humanitaarabiga, mida meiesugused turistid kallite lennupiletitega toetavad. AÜE rajab saarele koole ja haiglaid ning saudid pakuvad sõjalist kaitset. Kui palju kohalikud sokotralased tahavad näha lehvimas Saudi Araabia ja AÜE lippu? Samas, kui palju nad tahavad näha Jeemeni lippu? Uhke saare rahvana on nad unistanud oma iseseisvusest, kuid kahtlen, et nad suudaksid kunagi olla majanduslikult iseseisvad.

Sokotra ajalugu ulatub umbes aastasse 1000 eKr, mil ilmusid esimesed arheoloogilised tõendid saare asustuse kohta – sealhulgas iidsed hauakambrid ja lihtsad ehitised. Esimesed elanikud olid arvatavasti Lõuna-Araabia hõimud, kellel olid kultuurilised sidemed tänapäeva Jeemenis asuva Sabaea impeeriumiga. Sokotrat hinnati selle loodusrikkuse poolest juba antiikajal. Umbes 500 eKr sai saarest oluline aaloe, kinaveri, viiruki ja mürri ekspordikeskus, mida tollal peeti äärmiselt väärtuslikeks kaupadeks. Hellenistlikul perioodil oli Sokotra oluline punkt merekaubanduse teedel – kauplejad leidsid siit lisaks veele ja peavarjule ka kaupu ja kultuurilist meelelahutust. Legendi järgi võlus saar isegi Aleksander Suurt, keda köitis selle ainulaadne loomastik, taimestik ja rahulik õhkkond. 1. sajandi pKr antiik-Kreeka kaartidel esineb Sokotra nime all Dioskouridou.

Mõnede ajalooliste traditsioonide kohaselt hukkus siin 50. aastal pKr apostel Püha Toomas, kes väidetavalt levitas saarel varakristlust. On tõendeid, et kristlik kogukond elas siin kuni keskajani ning moslemid ja kristlased elasid Sokotral sajandeid kõrvuti suhtelises rahus ja usulise sallivusega. 7. sajandil langes Sokotra Islami Kalifaadi võimu alla. Sellest hoolimata on saar pikka aega säilitanud oma kultuurilise ja keelelise isolatsiooni, sealhulgas ainulaadse sokotria keele, mis on lõunasemiitlik keel. 16. sajandil okupeerisid Sokotrat lühidalt portugallased, kes otsisid strateegilist tugipunkti oma India-reisidele. Hiljem läks saar Jeemeni sultanite kontrolli alla, enne kui sellest sai 1876. aastal Briti protektoraat, nagu paljudest teistest Araabia poolsaare piirkondadest. Briti kohalolek kestis 1967. aasta novembrini, mil Sokotra koos Lõuna-Jeemeniga ametlikult dekoloniseeriti. Alates 1990. aastast on saar ametlikult Jeemeni Vabariigi osa, kuigi selle geograafiline ja kultuuriline eraldatus muudab selle jätkuvalt ainulaadseks paigaks.

Viimastel aastatel on Sokotra saar sattunud üha tugevama välisriikide, eriti AÜE ja Saudi Araabia mõju alla. Mõlemad riigid tagavad turvakontrolli lennujaama, sadama ja kogu saare territooriumi üle. Kõige olulisemat rolli mängib aga AÜE nii nagu ennem mainisin, investeerides massiliselt Sokotra infrastruktuuri ja avalikesse teenustesse. Need sammud toovad kohalikule elanikkonnale paremad elutingimused, kuid samal ajal suurendavad sõltuvust välisabist. Lisaks varustab AÜE suurema osa esmatarbekaupadega, nagu elekter, gaas, bensiin, diisel, vesi, toit, kütus ja ravimid. See strateegiline kontroll võtmeressursside üle annab Emiraatidele märkimisväärse mõju mitte ainult kohalikule majandusele, vaid ka poliitilistele sündmustele. Praktikas saavutavad nad Sokotra üle de facto kontrolli ja tugevdavad oma geopoliitilist positsiooni piirkonnas. Seega saab Sokotrast elav näide globaliseerumisest – pöördumatust protsessist, mis toob kaasa nii moderniseerimise kui ka arengu, aga ka keerulisi küsimusi, mis on seotud välise sõltuvuse, suveräänsuse ja võimuhuvidega.