Sokotra on tõeline paradiisi saar. Meile tundmatu, eksootiline ja mis peamine – siiani veel ehe. Kuigi AÜE-l on suured plaanid Sokotra saare rannad 5 tärni hotelle täis tikkida, siis õnneks on kogu saar UNESCO kaitse all ning loodan, et UNESCO pidurdab nende suuri rahaplaane 🙂
Kuna Sokotra on ametlikult Jeemeni osa, siis alati tekib küsimus, et kas sinna on ohtlik reisida? Kindlasti mitte ohtlikum, kui omada idanaabrit üle Narva jõe 🙂 Geograafiliselt jääb Sokotra Jeemeni sisemaast kaugemale kui Somaalia rannikust ning kogu Alhoutide madin on Punasel merel. Ega paljud sokotralased ka ennast ise jeemenlasteks ei pea. Sokotralsed on väga lahke ning uhke saare rahvas, kellel on oma kultuur ning keel.
Meie jaoks teeb Sokotra eriliseks selle ehtsus. Ehtsusega tulevad ka teatud mugavuse puudumised, mis teevadki saarest meile eksootika. Ükski mobiiliside ei levi – suuremates keskustes ainult AÜE ja Saudi numbrid. Tänu sellele pean tänama Elon Muski, kelle Starlink satelliidi jeepidele kinnitame ning saame olla vähemalt interneti levialas. Ideaalne oleks muidugi, kui saaksime end ka internetist välja lülitada ning olla nädal looduses. Samas ma saan aru, et kui tulete minuga nii kaugele, siis lähedased tahavad teada, kas kõik on korras ning eks ka mina ei saa end 100% tööst välja lülitada.
Sokotra on haruldane paik paljudele endeemilistele taimedele, loomadele, lindudele ja puudele. Adeni lahe ja Araabia mere vahel, asuv Sokotra saar on üks maagilisemaid ja puutumatumaid paiku planeedil Maal. See pisike Jeemeni saar tundub oma sürreaalsete maastike, ainulaadse eluslooduse ja sooja Sokotra kultuuriga justkui kuuluvat teise maailma. Olgu selleks ikoonilised Draakoniverepuud, puutumatud rannad või peidetud laguunid, Sokotra iga nurk pakub midagi erakordset avastamist. Kui unistate seiklusest kaugel tavapärastest matkaradadest, siis sellel saarel on kõik olemas – teispoolsuslik ilu, rikkumata loodus ja rahutunne, mida mujalt ei leia.
Sokotra saarestikku on oma ökoloogilise mitmekesisuse ja endeemilisuse kõrge määra tõttu nimetatud India ookeani Galapagose saarteks. Seal on 835 soontaimeliiki, millest 37% on endeemilised. Saarestiku endeemilised on kuus linnuliiki, 95% maismaaliikidest ja 90% roomajatest. Sokotral võime näha nii paikseid linde kui ka rändlinde. Saarestikul on nüüdseks registreeritud üle 210 linnuliigi. Neist 43 on teadaolevalt pesitsevad ja üle 160 on rändlinnud. Enamik neist peatub lühikeseks ajaks oma pikkade rändete ajal Euroopa ja Aasia pesitsusaladelt Aafrika talvitusaladele. Paljud neist rändlindudest on väga haruldased ja neid on Sokotral nähtud vaid paar korda.
Sokotral on kümme endeemilist linnuliiki. Nende kaitsmise eest kannab Sokotra erilist vastutust. Üks neist, Sokotra nokk-nokk Rhynchostruthus socotranus, on kuldtiivalise noka liik, mis on nimetatud Jeemeni rahvuslinnuks. See värvikas lind, kellel on tohutu nokk puuviljade ja seemnete söömiseks, elab Saudi Araabias, Omaanis ja Jeemenis. Sokotral on oluline roll ka oma pesitsevate merelindude kolooniate kaitsmisel, millel on rahvusvaheline tähtsus.
Sokotra saarestikus elab umbes 30 maismaaroomajate liiki, kellest umbes 90% on endeemilised ja paljude levik isegi saarestikus on piiratud. Rühma on uuritud 19. sajandi lõpust alates, kuid uusi liike kirjeldatakse isegi 2009. aastal. Molekulaarsed uuringud näitavad, et Sokotra endeemilistel roomajatel on eriline, suhteliselt iidne positsioon. Sokotra roomajate suurima mitmekesisuse moodustavad gekod, keda leidub nii päeval kui ka öösel aktiivseid liike, kes toituvad selgrootutest. Päevasel ajal aktiivseid gekosid võib sageli näha kividel, majadel või kividel, kus nad sibavad minema ja mõnikord sabaga märku annavad. Sokotra randadest on teada ka neli merikilpkonna. Kohalikult levivad legendid saarel elavatest salapärastest hiidmadudest, kellest mõned on piisavalt tugevad, et tappa kitse. Roomajad, keda Sokotral leidub arvukalt, moodustavad ökosüsteemis võtmerühma, olles nii väiksemate selgrootute kiskjad, lindude toiduallikad kui ka tõenäoliselt mitmete viljapuude tolmeldajad, nagu paljudel teistelgi saartel.
Sokotra saarestik uhkeldab rikkaliku taimestiku, tähelepanuväärsete endeemiliste liikide ja pika traditsioonilise kasutuse ajalooga taimedega. Kokku 835 soontaimeliigist on 308 (37%) endeemilised. Samuti on seal 74 sammaltaimi; üks sarvlesta, 30 maksarohtu ja 43 sammalta, millest 6 on endeemilised (Kürschner, 2003). Saartel on mitmekesine geoloogia ja kliima, mis piirkonniti varieerub, luues ökosüsteemide mitmekesisuse. Märgadel ja varjulistel aladel võib leida tihedat igihaljast ja pooligihaljast metsa, kuid seal on ka põuaga kohanenud taimi, mis jäävad ellu kõrbelaadsetes maastikes. Taimede suure mitmekesisuse ja endeemilisuse tõttu on saared kuulutatud WWF Global 200 ökoregiooniks, Plantlife Internationali taimede mitmekesisuse keskuseks ja kuuluvad Aafrika Sarve bioloogilise mitmekesisuse leviala hulka. Need on lisatud UNESCO maailmapärandi nimistusse ja UNESCO inimese ja biosfääri kaitsealasse.
Ja siinkohal jätan ma teadusliku tekstide refereerimise ning kirjeldan meie endi kogemust saarel ringi liikudes.