Gagauusia on gagauuside rahvuslik autonoomne piirkond Moldova lõunaosas. Gagauusi keelt räägitakse nii Gagauusias kui ka osades Ukraina, Venemaa ja Türgi piirkondades. Nagu krimmitatari ja tatari keelt, saab ka gagauusi keelt kirjutada kolmes erinevas kirjasüsteemis: kreeka ja ladina tähestikus ning kirillitsas.

Gagauusial on ainult kultuuriline autonoomia ning ametlikult on nad Moldova riigi osa. Uudistekünnise ületas Gagauusia sellega, et avaldas laostoetust Venemaale. Gagauusia presidendikandinaat lausa vahistati 2024. aastal ning Putin aitas naisel Moldovast putku pista. Comrati linnaski on tunda suurt vene hõngu.

Meie sõitsime Gagauusiasse Chisinaust peaaegu 2 tundi. Maastik on hästi kena ning maantee äärde jäävad piltilusad põllud. Selle piirkonna elanike põhitoiduks on teravili ning nad küpsetavad usinalt nisuleiba, mille küpsetamisega on seotud terve rida perekondlikke tähtpäevi ja rituaale. Gagauuside lemmikroaks on lambapiimajuustuga täidetud ja enne küpsetamist hapukoorega immutatud kihiline pirukas. Maiusteks on tavaliselt murendatud kõrvitsaga pirukad. Traditsiooniline rituaalne roog on kurban, mis on segu bulgaaria nisupudrust ja jääralihast. Eriti olulised on pipraga lihakastmed. Söögi kõrvale serveeritakse traditsiooniliselt punast majaveini.

Comrati linnas tegime väikese ekskursiooni peatänaval ning pargis ning saime osa ka ristsetest. Saime ka natuke vaba aega, et linna peal ringi jalutada. Tegemist on väga ilusa nõukogude näidislinnaga. Linnas endas minu hinnangul väga palju teha ei ole. See-eest oli meie söögikohaks traditsiooniline Gagauusia maja.

Seal oli traditsiooniline elamu koos erinevate söögisaalidega. Samuti oli territooriumil väike muuseum, ballisaal ja väike külalistemaja kompleks. Ballisaal oli väga moderne ning see ei sobinud üldse kogu miljöö ja atmosfääriga kokku. Eelneval päeval oli seal toimunud ka Larissa ja Nikolai pulmad. Hiljem sain teada, et minu Moldova partner oli just päev varem käinud seal pulmas. Maailm on nii väike. Meie nautisime ilusat suve ilma, Gagauusia traditsioonilist kodu ning muidugi lõunasööki.

Lõunasöögiks oli väga rammus kanasupp, ülimaitsev salat ning traditsiooniline kurban, millest ma ka eelnevalt kirjutasin. Pean ausalt tunnistama, et ma ei ole suur kurbani fänn 🙂 Mõned meist võtsid toidu kõrvale traditsioonilist punast majaveini, kuid mina piirdusin valge veiniga. Söögikohas olid neil süsteemid maas. Alguses nad ei suutnud kinnitada meie broneeringut ning siis tekkis küsimus, et kas söök on ettemakstud. Õnneks said nad vajaminevad kinnitused ning kliendid ei saanud väikesest poleemikast arugi. Kuna ta ei suutnud oma süsteeme tööle saada, siis võttis aega arvega, et tasuda jookide eest. Üks naine oli juba päris pahura näoga, kui ma mitmendat korda palusin tuua arve 🙂

Gagauusia on ilus ning teekond Chisinaust sinna on imeline. Gagauusia oli kõikidest meie päevadest kõige tagasihoidlikum. Väljasõit oli meeldiv, aga kui te olete ajahädas, siis ma kindlasti eelistaksin Transnistriat Gagauusiale.