Samarkandi vaatamisväärsustest olen ma juba eelnevalt kirjutanud. Ekskursiooni käigus külastasime majesteetlikku Gur Emiri mausoleumi, legendiderohket Shah-i-Zinda nekropoli ja linna üht kuulsaimat vaatamisväärsust – Bibi-Khanymi mošeed. Jalutasime vähetuntud maailmaimeks peetaval Registani väljakul ja tutvusime Samarkandi suurima –  Siyobi turuga. 

Uue kohana käisime Merose turismikülas. Seal näidati meile, kuids toodeti siidipaberit, siidi jne. Võimalik oli kaasa osta paberist õlakotte, mis ei tundunud just väga turvaline ega praktiline. Ma ei oska öelda, milline on nende kottide kandevõime või mis juhtub peale vihmasadu?

Soovijatega läksime ka veini degusteerimisele. Tegelikult degusteeriti seal veine ja konjakit. Degusteerija oli väga haritud naine, kellel oli selline pedagoogi hoiak. Temale ei oleks küll seal laua taga julgenud midagi vastu rääkida. Õhtul avastasime ka kohaliku alkoholipoe, kus ostsime kaasa kohalikku Usbekistani konjakit.

Viimasel päeval külastasime Urguti turgu. Meil õnnestus see ajastada pühapäevale, millal on seal kõige suurem mäsu. Sõime turul kebabi, mis oli kaugel meie mõistes hügieenist ning euronõuetest 🙂

Urguti külje all on Chor Chinor aed. Chor Chinori alal on kuskil 50 plaatani puud, kuigi tõlkes tähendab Chor Chinor 4 plaatani puud. Alal on veel kaks mošeed, lehtla ja katusealune. Plaatani puude vanus varieerub 800-1200 aasta vahel ning mõne vanima puu ümbermõõt ulatub lausa 10 meetrit. Täna on muidugi keeruline oletada, millised olid just need esimesed 4 puud. 

Legend räägib, et puud istutati araabia kindrali poolt, kes Urguti islami usku pööras. Ja muidugi on võimalus, et sellel pole religiooniga mitte mingit seost ning puud jäeti lihtsalt maha raiumata. Uskudes araabia kindrali legendi, siis Abu Talib Sarmast oli see suur botaanik. Aias on ilus lehtla, mille alla ta väidetavalt on ka maetud. 

Üks suurimad plaataneid on 35m kõrgune ning mille tüve sisse on tehtud uks. Tüvi on juurte juurest õõnes. Seda tühimikku kasutati privaatse palvuseruumina ja hiljem ka koolina. Sinna sisse mahub paarkümmend last ja vähemalt 10 eestlast :). Puu nimi on Mekteb-Chinor, mis on tõlkes kooli puu.

Urguti ekskursiooniga oligi meie reis Usbekistanis läbi saanud. Öösel viisin kliendid lennujaama ning ise võtsin takso raudteejaama. Mina pidin veel kiirrongiga Taškenti saama ning sealt tagasi Abu Dhabisse. Ma proovisin ära ka kiirrongi äriklassi ning jäin paariks tunniks lennujaama lähedal asuvasse hotelli puhkama. Lennujaamas ootas mind natuke ebameeldiv üllatus, kus mulle öeldi, et Taškendi lennujaama Lounge’i saavad kasutada ainult Aerofloti kliendid 😦