Ma olen 13 aastat Emiraatides elanud ning nende aastate jooksul olen ma olnud spordist väga kaugel. Eestis oli mugav. Kõik spordiüritused kanti ETVst üle ning lihtne oli olla kursis. Iga õhtu AK andis teada, millal järgmised üritused toimuvad.

Siin Emiraatides elades on kõik spordiüritused streaminguga ning enamus meist jälgib kodus ainult Netflixi või Apple TV. Seega me ei ole isegi kursis päevakajaliste uudistega. Infot saame ainult nii palju kui ise internetist uudisteportaalidest loeme. Samas ei ole ka AÜE väga edukas enamus spordialadel.

Ühel päeval sain FB pop up uudisena, et Coca Cola Arenal toimub naistepäeval korvpalli mäng. Naistepäeva puhul paistati piletid müüki 8 AED (ca 2 euroga). 2 euro eest oli nõus minema vaatama mängu võistkondade vahel, kellest polnud ma enne mitte midagi kuulnud. Hea oli muidugi see, et tänu sellele ei olnud mul ka mängu osas mingeid ootusi ja lootusi.

Mäng oli väga huvitav. Rahvast oli palju ning meeleolu oli super. Pärast seda mängu hakkasin ma uurima, mis asi on ABA League ja mis asi on Dubai Basketball Club? See oli väga meeldiv avastus. DBC koosneb peamiselt Euroopa ja Ameerika mängijatest. Isegi üks lätlane on neil kambas. Peatreener tuleb Horvaatiast ning abitreenerid Kreekast, Serbiast ja Horvaatiast.

DBC on väga noor klubi. DBC on loodud alles 2023. aastal ning 2024. aasta jaanuaris sai DBC osa ABA liigast. Seega DBC mängib alles esimest hooaega ABA liigas. Suur üllatus oli nende veerandfinaali jõudmine. Veerandfinaalist jõuti 3 mänguga ka poolfinaali. 26. mail oli nende esimene poolfinaali mäng Belgradis Mozzart Partisani vastu. Edetabelis on nemad 3. kohal ja DBC 2. kohal. Me saime valusalt lutti – 30 punktiga. 2 mängu on veel ees!

Ma olen alates naistepäevast käinud ka kõiki nende Dubai mänge vaatamas. Tore vaheldus. Mängudel on alati palju lapsi ning nad on üli ägedad. Iga kord on tribüünidel huvitav istuda. Esimese veerandfinaali mängu ajal jagati inimestele ka tasuta Dubai korvpalli T-särke, millega ma nüüd uhkelt nende mänge vaatamas käin. Sellele mängule müüdi ka rekordilised 4800 piletit. Minu kõrval istus üks vene mees. Filipiini naine jagas veel särke ning ta pakkus mulle teise särgi. Tegelikult ma arvan, et ta pakkus selle minu naabrile, sest arvas, et olen ta abikaasa. Mina ei tea midagi. Võtsin särgi vastu ning andsin selle hoopis oma sõbrale mõned päevad hiljem.

Veerandfinaali 3. mängu ajal – Win or Go Home, oli kindlasti üks minu kõige meeleolukamaid mänge. Toidujärjekorras üritas üks egiptlasest turvamees mulle külge lüüa. Küll ta uuris minu elu kohta ning kas olen abielus. Vastasin, et olen abielus lootuses, et ta jätab mind rahule. Millele järgnes vastus, “aga sul ei ole abielusõrmust!” Shit happens. Mina sain lõpuks oma toidu ja joogi kätte ning tal oli võimalus jätkata oma töökohustustega.

Minu kõrvaltribüünidel istusid filipiini naised. Nad olid ilusad ja seksikad ning väga nappides riietes. Särgid olid nagu põlled ees ning ma juba alguses vaatasin, et sellise riietusega peab väga ettevaalikult liikuma. DBC mängib üks filipiini mängija Ravena. Tal on Dubais väga suur fanclub. Ilmselgelt olid ka antud neiud seal Ravenale kaasa elamas. Ravena ei saanud antud mängul aega ja mäng hakkas juba lõppema. Lõpuminutiteks pandi Ravena mängu. Saal oli hullumas. Lõpuks ometi nende Filipiinide poiss sai mängu. Need neiud minu kõrval kargasid püsti, röökisid, kiljusid ja nende särgikesed ei pidanud enam pingele vastu. Tissid välkusid ning nüüd oli naistel paanika, et kuidas oma vara tagasi peitu suruda. Meestel nende ümber oli kindlasti väga hea päev. DBC võitis ning nende enda personaalne sensuaalne cheerleader etteaste otse nende silme ees 🙂

DBC jõudis poolfinaali. DBC fännide kurvastuseks oli esimene mäng Serbias. Seega isegi kui mäng läheb 3. mänguks, siis Dubai koduväljakul on ainult üks mäng ja see toimus 29.05. Eelnevalt sai DBC oma hooaja suurima kaotuse 30 punktiga. Seega 29.05 mäng oli oluline võita. Mina sättisin end ka platsi. Huvitav kombel saime seekord piletid Mozzart Partisani fännide vahele. Nad ei olnud väga õnnelikud, kui meie olime õnnelikud. Terve mäng oli väga tasavägine. Me olime enamus mängust paari punktiga ees, kuid 4. veerandil läks asi kurvaks. Mozzart Partisan pani meist mööda. Suure õnnega pooleks jõudsime siiski mängu viimasel minutil seisu viiki: 85-85. Ma ei liialda kui ütlen, et mängu viimane minut kõik tribüünid seisid, inimesed välgutasid oma flashe ning kaasaelamine oli meeletu. Sellele mängule oli välja müüdud üle 7000 pileti. Ja me jäime ellu. Mäng läks lisaajale ning need viimased 5 minutit möödusid kui paar sekundit. Ka kogu lisaaja tribüünid seisid.

Vastasmängija läks oma ootepingil millegi pärast närvi. Terve saal vilistas vaese mehe välja. Lisaaeg oli meie aeg ning me suutsime mängu võita 100-95. Kolmas mäng oli meid ootamas Serbias 01.06 ja muidugi vaatasin ma kogu mängu läbi Dubai Sports kanali. Kahjuks me seda mängu ei võitnud, aga poisid tegid imelise esimese hooaja Nüüd tuleb jälgida, millal on 3. koha mängud.